Galerii: aasta kodanik 2018 on maailmakoristuspäeva eestvedaja Eva Truuverk

Aasta kodanik 2018 on Teeme Ära Maaimakoristuspäeva ühe initsiaator ja eestvedaja Eva Truuverk.   

Aasta kodaniku aunimetusele esitati 14 kandidaati ja preemia annab laureaadile üle kultuuriminister Indrek Saar. 

«Tunnustan vastset aasta kodanikku  Eva Truuverki, kelle juhtimisel kinkisid tugeva visiooniga, teotahtelised, endasse ja kaaskodanikesse uskuvad Eesti kodanikud kogu maailmale puhtama keskkonna ja uue võimsa tava: ülemaailmsed koristustalgud. Nad andsid ühtlasi ka meile usku ja kinnitust juurde, et väike suudab korda saata suuri asju: liita ühise eesmärgi ja väärtuste nimel tegutsema terve maailma,» ütles minister Saar.

«Usun, et Eesti 100. sünnipäeva puhul tegime tõesti suure kingituse Eestile ja kogu maailmale, tuues ühiselt koristama kokku 17 miljonit kodanikku 158 riigis. See on suurim aktsioon, mida eestimaalased kunagi on meie planeedil korraldanud. Suur tänu kõikidele mõttekaaslastele, osalistele ja partneritele, kelle abiga see võimalikuks sai,» ütles Truuverk.

Kodanikupäeva aumärgid annab üle siseminister Katri Raik. Aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Kodanikupäeva aumärgiga tunnustab Siseministeerium vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes edendavad kodanikukasvatust või teevad vabatahtlikku tööd oma kogukonnas. Tänavu tehti tunnustusele kokku 92 ettepanekut ja aumärgi pälvis 15 inimest. 

Kodanikupäeva aumärgi saaja Jana Aršinova:«Raske on selgitada lastele, miks keel on tähtis»

Kodanikupäeva aumärgi saaja Jana Aršinova on Sillamäe lasteaia Jaaniussike keelekümblusrühmaõpetaja, kes on edukas keelekümblusmeetodi arendaja ja rakendaja.

Jana Aršinova ütles Postimehele, et raske on keelekümblusrühma õpetajana töötada, sest lapsed elavad venekeelses keskkonnas ja rühmas on ainult vene keelt kõnelevad lapsed. «Paljudel vanematel on üldse vene kodakondsus. Raske on selgitada lastele, et miks on tähtis eesti keelt õppida.»

Aumärgi saaja lisas, et Sillamäel on keerulisem aidata lapsi keeleliselt, kuna lapsi ei saa tihedalt viia teatrisse, muuseumisse ja kinno. «Meil kahjuks ei ole sellist võimalust üldse ja lapsed kuulevad eesti keelt ainult lasteaias.»

Kodanikupäeva aumärgi saamine on Jana Aršinovale väga tähtis, kuid aumärk pole ainult talle tunnustus. «See on meie lasteaia auhind- kõik töötasid väga palju, et lastes kasvatada tunnet, et nad on ka Eesti kodanikud,» ütles Aršinova ja lisas, et lapsed väärtustaksid ennast ja Eestit.

«Jana Aršinova töö tulemusena on suurenenud laste ja lastevanemate soov ja oskus eesti keeles suhelda ning lastevanemate toetus keelekümblusele ja eesti keele õppele. Ta on innukas ja uuendusmeelne pedagoog, kes märkab ja väärtustab oma rühmalaste eripärasid ja andeid,» kirjutas Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktor Anneli Vassijeva aumärgi saajast Jana Aršinovast.

Kodanikupäeva aumärgi saaja Ingrid Meerbach:«Minu esimene suur tunnustus»

Kodanikupäeva aumärgi saaja Ingrid Meerbach otsustas luua võrgustiku, mille kaudu lähisuhtevägivalla ohvrid saaksid informatsiooni ja tuge ühest kohast. Esmalt lõi ta online tugigrupi facebooki, teiseks üritab kohtuda kannatanutega. Meerbach ei saa kelleltki hüvitist ega toetust, vaid ta maksab omast taskust kinni kulutused.

Ingrid ütles Postimehele, et kannatanutega suhtlemine sõltub sellest, millises staadiumis nad on, «kas ta on alles šoki seisundis või teadvustamis seisundis.»  Internetipõhises suhtluses on inimesed vabamad. Avatud on ka need inimesed, kellega ta on kohtunud, et rääkida nende lähisuhte vägivallast.

«Olen moraalne tugi,» ütles Meerbach ja jätkas, et ta juhendab palju ka juriidiliselt kannatanuid, kellel on lapsed, «mis puudutab elatist või ainuhooldusõiguse taotlemist.» Ingrid on kannatanutele tugi ja aitab inimestel edasi minna.  

«Ma hetkel olen siiani šokeeritud sellest aga see tähendab mulle palju,» ütles Meerbach. Tutvusringkonnas öeldakse talle peaaegu igapäevaselt, et ta on tubli, kuid riiklikul tasandil on see esmakordne. «Esimene suur tunnustus, see on väga tähtis!»