/nginx/o/2009/01/04/112673t1h8ea0.jpg)
Ühing Korruptsioonivaba Eesti hakkab uurima, kuidas kaitstakse Euroopas korruptsioonist teavitajaid ja töötab välja ettepanekud seadusemuudatusteks.
Ühing soovib korruptsioonist teavitajatele tõhusamat kaitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks sai ühing rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International kinnituse projekti «Korruptsioonist teavitajate kaitse» läbiviimiseks. Lisaks Eestile osaleb projektis veel Euroopa Liidu riiki.
Projekti käigus analüüsitakse ja võrreldakse korruptsioonist teavitajate riiklikke kaitsemehhanisme kaheksas EL-i liikmesriigis ning töötatakse välja ettepanekud vajalike muudatuste sisseviimiseks seadustesse.
«Projektis osalemine on Eesti jaoks oluline, sest vajalikud regulatsioonid on puudulikud või ei eksisteeri üldse,» sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii.
Korruptsioonist teavitajate kaitse edendamise vajadust Eestis on rõhutanud ka korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO, mille eesmärk on hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga ning läbi hindamisprotseduuri anda riikidele soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks.
Projekti lõpptulemuseks on kogumik omavahel võrreldavaid analüüse tunnistajakaitse seadusandlusest ning selle kohaldamisest osalevates liikmesriikides, mille pinnalt töötatakse välja kõikides EL liikmesriikides kohaldatav tunnistajakaitse teemaline raport.
Lisaks Korruptsioonivabale Eestile on projektis esindatud korruptsioonivastased ühendused Bulgaariast, Tšehhi Vabariigist, Iirimaalt, Itaaliast, Lätist, Rumeeniast ja Slovakkiast. Projekti
rahastab Euroopa Komisjon kriminaalpreventsiooni ning kuritegevuse vastase võitluse raames.