Ansip sõidab täna ühte maailma suletumasse riiki

Alo Raun
, Vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türkmenbaši ehk kõigi türkmeenide isa Saparmurat Nijazovi kullast kuju Ašabadis.
Türkmenbaši ehk kõigi türkmeenide isa Saparmurat Nijazovi kullast kuju Ašabadis. Foto: AP

Peaminister Andrus Ansip sõidab täna koos äridelegatsiooniga esimesele kahepoolsele visiidile Kesk-Aasia ühte suletumasse riiki Türkmenistani, mida alles hiljuti juhtis riigipea, kes väitis end olevat surematu ja kes lasi püstitada pealinna enda hiiglasliku kullatud monumendi.

Siiski on Saparmurat Nijazov ehk Türkmenbaši tänaseks surnud, kuju maha võetud ning Ansipit ootab ees kohtumine tema järeltulija, president Gurbangulõ Berdõmuhhamedoviga.

Kohtutakse ka parlamendi esimehe Akja Nurberdijevaga ning peetakse maha Eesti-Türkmenistani äriseminar.

Riikide demokraatlikkust mõõtev valitsusväline organisatsioon Freedom House on paigutanud Türkmenistani maailma kõige ebademokraatlikumate riikide sekka.

Türkmenistani Freedom in the World indeks on juba 1993. aastast peale võimalikest madalaim ehk 7 ning mullu oli vaid üheksa riiki maailmas, mis Freedom House’ilt nii karmi hinnangu pälvisid.

Hinde 7 said veel näiteks praeguseks kukutatud Liibüa režiim ning Põhja-Korea. Võrdluseks, praegu maailma avalikkuse kriitika all oleva Süüria hinne on napilt parem.

Türkmenistan on ka üks väheseid maailma alles jäänud sultanistlikke režiime. See ei tähenda, et riiki juhib sultan, vaid et valitsejad juhivad seda justkui enda «eraomandit».

Valitsuse kommunikatsioonibüroo põhjendab Ansipi reisi sooviga arendada ka nii kaugete maadega häid suhteid.

«Kesk-Aasia riikidega on oluline hoida häid suhteid kõrgel poliitilisel tasemel, kuna ainult nii on võimalik riikide vahelistes suhetes ja ka ärisuhetes edasi liikuda,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

«Nagu näitas äsjane Eesti kodaniku juhtum Tadžikistanis, võib tekkida akuutne vajadus suhelda ka esmapilgul kaugete riikidega väga ootamatult.»

Viimastel aastatel on peaminister külastanud kord aastas üht Kesk-Aasia riiki - eelmisel aastal Usbekistani, üle-eelmisel aastal Kasahstani ja tänavu Türkmenistan.

Visiidi käigus allkirjastab peaminister Eesti ja Türkmenistani tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu, millega luuakse soodsad tingimused Eesti ja Türkmenistani vahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks.

Samuti kõrvaldab leping rahvusvahelise topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.

Leping aitab ennetada ka Eesti ja Türkmenistani kodanike, residentide ja äriühingute diskrimineerimist, kuna see leping kehtestab võrdse kohtlemise reeglid.

Eesti ja Türkmenistani majandussuhted on äärmiselt passiivsed. Suhete arendamiseks on peaministriga kaasas ka äridelegatsioon, kuhu kuulub 13 liiget kaheksast ettevõttest.

Potentsiaali majanduskoostööks nähakse mitmes valdkonnas – infotehnoloogia, transiit, laevaehitus, mereharidus, lennundus, aga ka innovatsiooni alane koostöö.

Türkmenistan on huvitatud e-riigi ülesehitamisest. Kuna Türkmenistanil napib kompetentsi ning puuduvad elektroonilised infosüsteemid, on nad huvitatud Eesti kogemustest ja nõuannetest.

Meie ettevõtted on valmis e-teenuseid (näiteks X-tee) Türkmenistanis ka välja arendama, kuid projekti õnnestumise tõenäosus on valitsuse kommunikatsioonibüroo hinnangul suurem, kui sellel on Türkmenistani kõrgema võimukandjate toetus.

Eesti ettevõtetel on juba kogemusi e-riigi lahenduste väljatöötamisel Türkmenistani lähiregioonis, näiteks saab novembris valmis osa e-teenustest Aserbaidžaanis.

Koostööd saab arendada ka transiidi valdkonnas. Türkmenistani nafta ja naftatoodete põhiline transiitkoridor kulgeb praegu Musta mere kaudu.

Kui riigi naftatoodete ekspordikasv jätkub, on Läänemeri valitsuse hinnangul Türkmenistanile atraktiivne, kuna Musta mere terminalide võimsused ja torujuhtmete läbilaskevõime on piiratud ning võimsuste kasvatamine eeldab suuri investeeringuid.

Eesti ettevõtetel on valitsuse komminikatsioonibüroo teatel huvi Türkmenistanist tuleva naftatransiidi vastu.

Tagasi Eestis on valitsusjuht kolmapäeval.

Vaata ka allpool videot, kus Ansip õigustab Türkmenistaniga suhete arendamist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles