Ülevaade: 2018. aasta kõige pikemad vanglakaristused (3)
30. detsember 2018, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/10/7474125t1h88f2.jpg)
Postimees teeb kokkuvõtte ka kohtute tööaastast ning reastab viis kõige pikemat vanglakaristust, mille kohtuveskid kurikaeltele 2018. aastal jahvatasid.
Autorilt: edetabeli kokkupanemisel on võetud arvesse sel aastal mõistetud kõige pikemad liitkaristused ehk arvesse on võetud vaid lõplik karistus (vangistus).
VIIES koht: David Maisurjants - 10 aastat
1. veebruaril 2018. aastal mõistis kohtunik Leo Kunman Harju maakohtus David Maisurjantsile vanglakaristuseks liitkaristusena 10 aastat vabadusekaotust. Maisurjantsi süüdistati suures koguses marihuaana käitlemises. Karistust raskendas asjaolu, et mees oli rootsi kardinaid maitsenud narkokuritegude eest ka varem.
David Maisurjants omandas koos kaasosalisega ebaseaduslikult suures koguses marihuaanat, mida omakorda edasi vahendati. Omandatud narkootilist ainet hoidsid David Maisurjants ja tema kaasosaline ühiselt peidukohas, kus pakendati vaakumpakendisse 461,6 grammi marihuaanat.
Seejärel viidi pakitud marihuaana lähedalasuvale parkimisplatsile, kus see peideti platsi servas asuva puukännu taha, eesmärgiga see siis omakorda edasi anda. Politsei oli aga asjast juba teadlik ning mehed võeti kinni. David Maisurjantsi poolt käideldud marihuaanast oleks joobe põhjustamiseks piisanud enam kui 650 inimesele.
NELJAS koht: Juri Danilišen - 11 aastat ja 4 kuud
Neljas koht kuulub samuti narkokurjategijale. 30. mail 2018. aastal mõistis kohtunik Ene Muts Tartu maakohtus Juri Danilišeni amfetamiini vahendamise eest liitkaristusena 11 aastaks ja neljaks kuuks vangi.
Tõsi, tegelikult kandis karistuse mõistmise ajal Danilišen 2011. aastast juba Tartu Vanglas mõrva eest 17 aasta pikkust karistust, kuid see ei takistanud teda vanglamüüride vahelt juhtimast narkoäri. Süüdistuse järgi vahendas mees kaasosaliste abil vanglast vähemalt 293,5 grammi amfetamiini, et see siis maha müüa.
KOLMAS koht: Jana Oja - 11 aastat, 10 kuud ja 10 päeva
/nginx/o/2016/07/26/5659611t1h3dfc.jpg)
Edetabeli pronksi võtab 2018. aastal nõrgema soo esindaja Jana Oja, kellele kohtunik Märt Toming mõistis Harju maakohtus kehalise väärkohtlemise eest liitkaristusena 11 aastat, 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Ka sel juhul tuleb arvestada, et tegelikult kandis Jana Oja alates 2015. aastast 15-aasta pikkust karistust märksa võikama kuriteo eest - nimelt kägistas Jana surnuks 40-aastase naise.
Süüdistuse järgi läksid Jana ja kaasosaline Toomas 2015. aasta 24. juunil Tallinnas Energia tänaval asuvasse korterisse, et uurida seal elavalt 40-aastaselt naiselt, kas ta on suhelnud Jana elukaaslasega. Kohapeal selgus, et naine on tõepoolest Jana elukaaslasega suhelnud, mispeale lõi armukadedushoos Jana naist ning asus teda kägistama.
Samal ajal ulatas Toomas Janale kannatanu kägistamiseks ja lämmatamiseks vajalikke esemeid. Lisaks takistas Toomas korteris viibinud naise 20-aastasel pojal abi kutsumast, võttes ära ta mobiiltelefoni. Pärast kannatanu surma eemaldas Toomas korterist suitsuanduri ning süütas mõrvatud naise all olnud lina põlema.
Janat ja Toomast süüdistati ka selles, et pärast mõrva kihutas Jana Toomast kuriteo varjamiseks tapma ka korteris viibivat naise poega, ulatades selleks Toomasele noa. Kannatanu pojal õnnestus end siiski kaitsta. Lisaks süüdistati nii Janat kui ka Toomast varguses ning Janat kahes kehalise väärkohtlemise episoodis.
Kehalisest väärkohtlemisest pole Jana üle saanud ka vanglas, sest viimase karistuse toonud süüdistuse järgi läks naine kallale kahele kaasvangile, kellest üht loopis kohviga ning lubas ta pea aknasse lüüa.
TEINE ja ESIMENE koht - Anatoli Plutahhin ja Dmitri Prokofjev - 14 aastat ja 13 aastat
Karistuste «trooni» jagavad ühes 2018. aasta kõige kurioossemas kohtuasjas süüdi mõistetud Anatoli Plutahhin ja Dmitri Prokofjev, kellele kohtunik Külli Iisop 16. veebruaril mõistis röövmõrva eest pikad vanglakaristused.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Anatoli Plutahhinit ja Dmitri Prokofjevit röövmõrvas. Loo teeb eriskummaliseks aga see, et lahendus saabus alles 15 aastat hiljem.
Süüdistuse järgi tungisid mehed 2003. aasta suvel Tallinnas asuvas baaris kallale kahele Soome kodanikule, kellest üks oli selle baari omanik. Uurimine näitas, et kannatanuid ähvardati püstoliga ning peksti nuiaga.
Seejärel seoti maaslamavate kannatanute käed ja jalad teibiga kinni ning asuti tühjendama riiuleid. Kassast varastati sularaha, baarist vehiti sisse alkoholi. Kurjategijad võtsid kannatanutelt sõiduauto võtmed ja lahkusid sõidukiga sündmuskohalt.
Mõlemad kannatanud said vigastada ning üks nendest suri mõned päevad hiljem haiglas.
15 aastat vaikust
Kuigi politsei kogus baarist kõikvõimalikke asitõendeid, mille käigus võeti nii sõrmejäljed kui DNA proovid, siis ei suudetud kahtlusaluseid leida. Uue aastatuhande alguses oli kõik DNA-ga seonduv alles lapsekingades ning vastavat andmebaasi kurjategijate DNA-ga ei olnud lihtsalt olemas ning seetõttu polnud saadud bioloogilist materjali ka millegagi võrrelda. Saabus pikk vaikus, tõenäoliselt oli kuritegu hakanud ununema ka kõikidel asjaosalistel endil. Tänased kahtlusalused ei teadnud pikad 15 aastat sedagi, et on üldse kunagi kellegi ära tapnud.
Läbimurre saabus üle kümnendi hiljem, kui Dmitri Prokofjev 2017. aasta 3. veebruaril kinni peeti - kahtlustatavana avaliku korra raskes rikkumises, kehalises väärkohtlemises ning raske tervisekahjustuse tekitamises. Päev hiljem mees vahistati. Kuna Prokofjev pani sellega toime esimese astme kuriteo, võeti temalt DNA-proov, mis leidis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis vaste 2003. aastal toimunud mõrvaga. Ühes Prokofjeviga juhatasid tõendid politsei ka Anatoli Plutahhinini.
Loe, mis kirjeldust, toimus tol saatuslikul õhtul 15 aastat tagasi: Röövmõrv Lasnamäel: mis juhtus ligi 15 aastat tagasi Hausbergi baaris
