Riigihaldusministri arvates tuleb linnaväljakute arenduses keskenduda suurematele linnadele ja keskustele (2)
27. detsember 2018, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeerium tegi ettepaneku kirjutada projekt «Hea avalik ruum» järgmiste aastate riigieelarve strateegiasse.
Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Indrek Rünkla: «Ruumi poolt vaadates on see kõige puhtam regionaalpoliitika. Kui me tahame, et inimesed elaksid jätkuvalt väljaspool suuremaid keskuseid.» Rünkla lisas, et kui riik panustaks väiksemate kohtade avalikku ruumi, siis sellest muutuks meie riik elamisväärsemaks üle kogu territooriumi.
Just regionaalpoliitilise mõõtme tõttu usub Rünkla, et ettepaneku järgmise aasta strateegiasse peaks tegema rahandusministeerium. Tema sõnul kuluks ühele arhitektuurikonkursile ligi 40 000 eurot. Ja igal aastal võiks korraldada umbes kuus konkurssi, vahendab ERRi «Raadiouudised.»
Riigihalduse minister Janek Mäggi kirjutas kultuuriministeeriumile, et enne kui korraldatakse arhitektuurikonkurss peaks olema selge, kas raha leitakse ka linnaväljakute väljaehitamiseks.
«Me oleme sellel seisukohal olnud, et oluline pole ainult projekteerida ja läbi mõelda, vaid ka ellu viia. Kui siiamaani oleme saanud rahastust Euroopast, siis antud hetkel seda rahastust pole,» ütles Mäggi.
Rünkla sõnul ei saa raha oodates planeerimist seisma panna, sest kui raha saadakse kätte, siis võib konkursiga kiireks minna. «See on see, miks võiks väikesed investeeringud ära teha enne ja olla valmis, kui aken rahastuseks avaneb. Võib juhtuda, et need sekkumised, mida pakutakse, et neid on võimalik ära teha ka kohalike vahenditega.»
Mäggi ütles, et seda, kas ka konkurssideks ja ka linnasüdamete väljaehitamiseks leitakse rahastust, hakatakse arutama kevadel, kui valimised on peetud. Aga küsimusele, keda linnaväljakute arendamises täpsemalt toetada, kirjutas Mäggi, et riiklike toetuste puhul tuleb eelistada maakonnakeskusi ja teisi suuremaid linnu, kuna nendes elab rohkem inimesi ja sellepärast on arengu positiivne mõju tõenäolisem.
Rünkla sõnul on see, kuhu investeerida, riiklike prioriteetide küsimus. «Seda võiks kontrollida oma valijate peal ja inimestel, kes meil praegu elavad.»
Mäggi selgitas, et praegu on eelisarendatavad keskused Tallinn ja Tartu. «Ma arvan, et me alustame suurematest kohtadest ja mõne aja pärast on neid, kus on korras linnasüda, näiteks kolmkümmend või rohkem.»