Arstid soovitavad: 5 vereanalüüsi, saamaks teada, kas alkohol on kahjustanud tervist

Foto: Synlab Eesti

Hiljuti avaldati karm tõde - Eestis joodi 2017. aastal iga elaniku kohta 8,6 liitrit puhast alkoholi. Kuigi erinevad uuringud näitavad viimaste aastate jooksul alkoholi tarbimise vähenemist, siis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.

Alkoholi tootmine ja tarbimine algas tuhandeid aastaid tagasi kiviajal. Sellest ajast on alkohol erinevates kultuurides omandanud eri rolle, sellele on omistatud jumalaid ning kehtestatud keelavaid seadusi. Alkoholi tarbimine Eestis on iseloomulik põhjamaadele – tarbitakse korraga suurtes kogustes eesmärgiga purju juua erinevalt maadest, kus joomine on seotud toidukultuuriga ning tarbitavad kogused on sellest tulenevalt väiksemad.

Alkohol – depressant ja 200 haiguse mõjutaja

Otseselt alkoholist algavaid terviseprobleeme loetakse ligi 60, kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud haigusi üle 200. Võtmeroll haiguse avaldumisel on vanusel, sool, geenidel jms. Tõsisemad alkoholi tarbimisega otseselt seonduvad haigused on südame-veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, maksa-, kõhunäärmehaigused ning neuroloogilised haigused.

Lisaks mõjutab alkoholi tarbimine välimust ja enesetunnet, rikub une kvaliteeti ja nõrgestab immuunsüsteemi. Alkohol on depressant, rikkudes ajukeemia tasakaalu ja mõjutades seeläbi seda, mida me mõtleme, tunneme või teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikaajalisemal tarbimisel ärevus ja stress hoopis kasvavad. Enamik alkohoolsetest jookidest ei sisalda praktiliselt üldse organismile esmavajalikke toitaineid, kuid annavad arvestaval määral kilokaloreid ja sellega kaasnevaid lisakilosid.

Kuidas ma tean, kas alkoholi tarvitamisest on tekkinud kahju minu tervisele?

Alkoholist tingitud tervisehäired kuhjuvad. Paljud alkoholi toimest põhjustatud kaebused on mittespetsiifilised, mistõttu on inimesel raske endale teadvustada, et enesetunde halvenemise põhjuseks võib olla just alkoholi mõju. Objektiivset infot alkoholi tarvitamisest tekkinud organsüsteemide kahjustuste kohta on võimalik saada teada teatud vereanalüüside abil.

1. Hemogramm ja selle koosseisus määratav erütrotsüütide keskmine suurus (MCV) - MCV võib püsida kõrgena veel 3 kuud pärast viimast alkoholi tarvitamist.
2. Gamma-glutamüüli transferaas (GGT) – maksas, neerudes ja kõhunäärmes leiduv ensüüm, mille tulemus veres suureneb alkoholi, aga ka mõningate ravimite mõjul.
3. Alaniini aminotransferaas (ALAT) – eelkõige just maksas leiduv ensüüm, mille tulemus  veres suureneb maksakahjustuse korral, viidates alkoholi tarbimisele või viiruslikule maksapõletikule.
4. Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) ) – lihastes ja maksas leiduv ensüüm, mille tulemus alkoholi mõjul samuti veres suureneb ja võib seega viidata või kinnitada maksakahjustuse olemasolu.
5. Süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) – transferriin on maksas toodetav rauda transportiv valk, mille nimetatud vormi sisaldus veres suureneb kui 1 kuni 2 nädala jooksul igapäevaselt tarbivad mehed enam kui 4-6 ja naised 2-4 alkoholiühikut. Pärast alkoholi liigtarvitamise lõpetamist normaliseerub CDT tase 2 kuni 4 nädala jooksul.

Kui analüüside tulemustes esineb kõrvalekaldeid, on see väga suur ohumärk, kuna alkoholi tarvitamisest võivad juba olla tekkinud organsüsteemide kahjustused.

Nende analüüside abil ei saa hinnata alkoholi tarbimiseks mõistlikke koguseid. Kui kõik analüüsid on normi piires, ei saa see olla inimesele julgustuseks alkoholi tarbimist suurendada või senisel moel jätkata, vaid alkoholi tarvitamisel peab lähtuma põhimõttest, et mida vähem ja mida harvem, seda parem.

Eelpool loetletud analüüsid on laboriarstide poolt koondatud Alkoholi mõju paketti. Paketi kohta saab lähemalt lugeda ja paketti tellida meditsiinilabori SYNLAB patsiendiportaalist.