Allar Jõks: programmide põhjal on keeruline valimisvalikuid teha

  • Parteide maailmavaade ja lubadused ei ole sageli selged
  • Eesti ei ole lõhestunud, vaid mõne teema puhul kahestunud
  • Sageli ei saa lubadusi ametnikkonna tõttu ellu viia

Inimestel on eelseisvatel riigikogu valimistel väga raske oma valikuid teha, kuna erakondade valimisprogrammid ei näita maailmavaadet ning pakuvad lahenduste kõrval palju ilusaid lubadusi, ütles vandeadvokaat Allar Jõks saates «Otse Postimehest».

Jõksi sõnul luges ta kõigi tänaste parlamendierakondade ja Eesti 200 valimisprogramme, et aru saada, kelle poolt võiks hääletada. «Ei ole võimalik! Väga ilusad programmid on, üks ilusam kui teine. Programmide teksti järgi ei ole aga võimalik aru saada, kas erakond on parempoole, liberaalne, konservatiivne või tsentristlik,» rääkis endine õiguskantsler Jõks. «Lubadused on seinast seina ja seetõttu saab määravaks, millest valija kinni võtab. Milline lubadus on tema ankur. Maailmavaatest kinni võtta ei saa ja lubadustest ka ei saa,» lisas ta.

Jõks soovitas valijatel enne otsustamist pöörata tähelepanu erakonna senisele mainele ja püüda leida lubadustest mingisuguseidki väärtusi. «Maine on kindlasti parem nendel erakondadel, kes ei ole valitsuses olnud või on seal olnud vähe aega võrreldes nendega, kes on pikalt võimul olnud ning kelle puhul juba teatakse, et lubatakse ühte, aga tehakse teist,» märkis Jõks. «Teine oluline asi on väärtused. Ma lugesin neid valimisprogramme selle pilguga, et kas mõni erakond on sõnastanud mingid väärtused, millest nad mitte mingil juhul ja ükskõik millist koalitsiooni tehes ei tagane,» ütles advokaat. Jõks tõi ühe olulise väärtusena esile suhtumise kodanikku, kes on tark ja usaldusväärne ning keda ei pea igal võimalikul juhul seadustega kammitsema. Teise põhimõttena nimetas ta asjaolu, et raha tuleb ühiskonda ettevõtlike inimeste töö tulemusel, mitte riigieelarvest.

Jõksi sõnul tuleks valimiskampaaniad reguleerida pigem vähem ja selle eelduseks võiks olla parteidevahelised hea tava kokkulepped. Ühe probleemina nimetas ta valimiste välireklaami ja kiitis Eesti 200 skandaalset kampaaniat kui paljusid inimesi kõnetanud projekti. «Minu esimene mõte oli, et teater NO99 on surnuist üles ärganud. See on ikka väga lahe häppening, mõtlesin ma esmalt. Kas see poliitiline reklaam oli hea või mitte, seda hindab lõpuks valija. Aga see reklaam kõnetaski kõiki ja seda üks hea reklaam peabki tegema,» rääkis Jõks. «Ristmikele lihtsalt «poliitbüroo» pilte panna ei anna väga palju informatsiooni ning näitab pigem seda, et nendel valimistel on erakondadel raha rohkem kui kunagi varem. Mis võib omakorda tähendada seda, et erakondade võlad pärast valimisi on suuremad kui kunagi varem. Mis omakorda viib selleni, et demokraatia on päris habras. Kui erakond on võlgu, siis tekib ju küsimus, kellele ta võlgu on,» lisas ta.

Jõksi hinnangul ei ole Eesti ühiskond polariseerunud ja lõhestunud, kuna poliitiline süsteem ja põhiseadus võimaldavad erinevate vaadete jõudmise parlamenti. Ta tõi välja ränderaamistiku arutelu, mis näitas, et Eesti ühiskond on mõne teema arutamisel muutunud mustvalgeks. «Ränderaamistiku pooldajad ja selle vastased olid oma seisukohtades leppimatud, üleolevad, sildistavad ja järsud. Padukonservatiiv ja lausliberaal on tegelikult ühe mündi kaks külge. Mõlemad on ohtlikud juhul, kui nad tuginevad seisukohale, et ainult neil on õigus,» sõnas vandeadvokaat. Ta lisas, et samas ei tohi vabas ühiskonnas olla keelatud teemasid.

Valimislubaduste elluviimise ühe probleemina nimetas Jõks ametnikke. «Isegi kui erakond on midagi lubades seda tõesti teinud täie mõistuse juures ja usub sellesse, siis ei pruugi see veel ellu rakenduda. Seda peavad hakkama ellu viima ametnikud ja see on valimislubaduste kõige suurem probleem. On olnud palju juhtumeid, kus olulised poliitilised teemad jäävad lahendamata, kuna ametnikke ei suudeta mobiliseerida või neid veenda. See võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus paljud head ideed ja lubadused jäävadki lauasahtlisse,» rääkis Jõks.

Allar Jõks on endine kohtunik ja õiguskantsler, kes kandideeris ka 2016. aasta presidendivalimistel.

Tagasi üles