Europark: maanteeamet kaitseb teadlikke rikkujaid
Maanteeamet ei taha endiselt parklale võlgnike andmeid anda

Europark

FOTO: Mihkel Maripuu

Kui varasemalt levis linnalegend, et Europargi trahve maksma ei pea, kuna ettevõttel pole nii ehk naa võimalik autoomaniku andmeid teada saada, siis nüüd võib see olla vaikselt muutumas. Möödunud teisipäeval saavutas Europark Tallinna ringkonnakohtu lahendis võidu, mille kohaselt peab maanteeamet parkimise eest maksmata jätjate andmete välja andmist veelkord kaaluma. Tõsi, autojuhtide andmeid välja andma aga kohtulahend endiselt maanteeametit ei kohusta.

Parkimistrahvide välja nõudmine on eraparkla jaoks keeruline, kuna erinevalt avalikust linnale kuuluvast parkimisalast ei ole neil õigust sõidukijuhi andmeid näha. Europark Estonia OÜ tegevjuht Karol Kovanen selgitas, et võlglasteni jõudmine on mõlemale poolele vaevarikas ja stressirohke.

«Oleme olnud sunnitud autosid lukustama ja teisaldama, jõudmaks võlglasteni,» ütles Kovanen ja lisas, et seda meedet rakendati siiski vaid korduvrikkujate puhul. Kuigi lihtsam tee on teoorias olemas, takistas seda varem ja tegelikult takistab ka praegu maanteeamet.

Maanteeamet soovib kaitsta isikuandmeid

Maanteeamet on seisukohal, et kui Europark soovib võlgnike andmeid kätte saada, peaks eraparkla kasutama teisi olemasolevaid meetmeid, mitte neid registrist nõudma. Maanteeameti peamisi põhjendusi andmete väljastamisest keeldumiseks on kolm:

1) Maanteeamet soovib kaitsta sõidukijuhtide andmeid. Kui maanteeamet hakkaks Europargile autojuhtide andmeid väljastama, siis polevat ametil võimalik kontrollida, kas parkla töötleb isikuandmeid seadusest tulenevalt ning kas sõidukijuhi õigus privaatsusele ja andmete salastatusele on piisavalt kaitstud. 

2) Parkimisoperaatoritel on muid viise kuidas tuvastada sõidukiomanikke, nagu näiteks tõkkepuu, sõiduki teisaldamine ja rattatõkised.

3) Pidev andmete väljastamine tähendaks maanteeametile suurenenud halduskoormust ja kulude kasvu.

Kovanen selgitas aga, et korduvate rikkujate puhul on nad neid meetmeid proovinud ning üritanud saada sõidukiomanike andmeid ka puhkudel, kus sõiduk on lahkunud tõkkepuuga parkimismajast tasu maksmata ja kus rattalukk on jõuga eemaldatud ja lahkutud.

«Ka nendel puhkudel maanteeamet meile andmeid ei väljastanud. Praktikas kaitseb maanteeamet teadlike rikkujaid. Samas ei saa maaomanik sellistel puhkudel pöörduda ka kohtu poole, kuna puudub isik, keda hageda,» selgitas Kovanen ühte vaidluse ummikseisudest.

«Ringkonnakohus tõdes, et kõik argumendid mida maanteeamet esitas sõidukiomanike andmete avaldamisest keeldumiseks, olid alusetud. Maanteeamet peab nüüd uue seisukoha kujundama. Kas andma soovitud sõidukiomaniku andmed või leiutama mingi muu põhjuse, miks ta seda teha ei taha. Seni on olnud tegu pigem otsitud põhjustega,» kirjeldas Kovanen probleemi, mis ettevõtte aastaid kohtuteed käima on sundinud.

Kohustust andmeid jagada endiselt pole

Kuna kohtulahend ei seadnud maanteeametile mitte kohustust rikkujate andmeid välja anda, vaid kohustuse Europargi taotlust uuesti menetleda, võib sealt kergesti tulla taas eitav vastus.

Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus selgitas, et ringkonnakohus lihtsalt tühistas varasema maanteeameti otsuse, millega keelduti isikute andmeid väljastamast.

«Ringkonnakohtu otsus tähendab, et maanteeamet peab taotluse uuesti menetlema ning tegema uute põhjendustega otsuse, kas andmeid väljastatakse või mitte,» selgitas ta.

Ruus lisas, et vahepeal on muutunud mitmed asjaolud, näiteks kehtib GDPR, uus isikuandmete kaitse seadus. Samuti on võimalik, et vahetunud on taotluses esitatud sõidukite omanikud või võivad olla aegunud leppetrahvinõuded. Uue otsuse tegemisel plaanib maanteeamet kõiki neid asjaolusid kaaluda ja teostada ka puudutatud isikute ärakuulamine, ütles Ruus.

Tema sõnul tehakse uus otsus esialgsete plaanide kohaselt veebruaris, kuid milline tulevane otsus olema saab ta ei spekuleeri.

«Esimesena menetletakse juba esitatud taotlust (kohtuvaidluse ese). Kui tulevad uued taotlused, siis vaadatakse kõiki taotlusi iseseisvalt ning kaalutakse konkreetse juhtumi asjaolusid ja selle pinnalt tehakse otsus. Paljuski sõltub see sellest, millised põhjendused ja tõendid konkreetses taotluses esitatakse. Kui maanteeamet teeb otsuse, et andmeid väljastatakse, siis väljastatakse sõiduki omaniku või vastutava kasutaja nimi (isikukood; registrikood) ja kontaktandmed,» selgitas ta.

Trahviraha pole peamine

Europargi tegevjuhi Karol Kovaneni sõnul ei käi kogu vaidlus sugugi mitte praeguseks ligi kahe miljoni euroni ulatuva trahviraha kättesaamise, vaid teenuse tagamise järjepidevuse üle. Praegu maksavad trahvid ära vaid umbes pooled võlgnikud.

«Meie eesmärk pole trahve teha vaid tagada mõistlik kord ja tingimuste täitmine parklates, kus maaomanik on meie opereerimisteenuse tellinud,» selgitas ta ja lisas, et Europargi ärihuvi on tulu teenida siiski maaomaniku poolt makstud teenustasudest või parkijatelt laekunud parkimistasudelt.

«Kui lõpuks saabub aeg, kus sanktsioon on efektiivselt teostatav, siis kindlasti väheneb ka trahvide arv oluliselt. Tulevikku vaadates ei näe ma selles mingit suurt teenimisvõimalust, kui maanteeametiga andmete edastamise lahendatud saame,» selgitas ta.

Tagasi üles