Galerii: Politseiaia pargis avati mälestusmärk Lenderitele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna pärastlõunal avati Politseiaia pargis mälestusmärk esimesele eestlasest Tallinna linnapeale Voldemar Lenderile ja esimese eesti tütarlaste kooli, Lenderi tütarlaste eragümnaasiumi asutajale Elfriede Lenderile.
Voldemar Lender oli Tallinna linnapea aastatel 1906–1913 ja tema abikaasa Elfriede Lender rajas tollases kubermangus esimese eesti tütarlaste eragümnaasiumi. Selle kooli nüüdseks eakad vilistlased olid tulnud täna Lenderite mälestusmärgi avamisele kunagise koolimaja vahetus naabruses Politseiaias.
«Oleme uhked, et just meie vanaisa ja vanaema on jätnud sügavad jäljed Tallinna ajalukku ja et Tallinna linn sellest lugu peab,» seisab Lenderite lapselaste Mai Lenderi ja Ann Stillströmi edastatud tervituses. «Täname kõiki neid, kes meie perekonna vastu on huvi äratanud, projekti planeerinud ja seda ka realiseerinud!»
Lapselapsed märkisid ühtlasi oma kirjas, et nad ei tundud vanaisa Voldemari, kuna ta suri enne nende sündi. Vanaema Elfriede elas aga kaua ja sai näha isegi mitut lapselapselast. Ta põgenes sõja ajal Rootsi, elas Stockholmis ja töötas riikliku koolivalitsuse arhiivis. Voldemar ja Elfriede Lenderil oli neli last – kaks poega ja kaks tütart. Poeg Henno ja tütar Ilka põgenesid Rootsi, Uno ja Juta jäid aga Eestisse ja küüditati.
Voldemar Lender on lisaks tegevusele Tallinna linnapeana läinud ajalukku ka majatüübi kaudu, mida Tallinnas 19.-20. sajandi vahetusel hulgaliselt ehitati. See oli aeg, mil linna elanikkond kiiresti kasvas ja vajas soodsa hinnaga väikseid kortereid. Selliseid pakkusid Lenderi kahekorruselised puidust üürimajad. Nüüdseks on neid säilinud kokku tuhatkond, ennekõike Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas ja Kitsekülas, mis on kuulutatud ka miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.
Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.
Elfriede Lenderi asutatud eragümnaasium tegutses aastatel 1907–1940. Kui septembris 1907 alustas kool 81 õpilasega, kellest enamik oli kehvadest oludest pärit, siis 1917. aastal õppis Lenderi koolis juba 461 tütarlast. Aastal 1935 sai gümnaasium endale uue maja, kus tegutses 1940. aastani. Seejärel moodustati gümnaasiumi ja Tallinna Erakolledži osalise ühinemise tulemusena Tallinna 8. Keskkool. Praegu samas majas tegutsev kool kannab Kesklinna Vene Gümnaasiumi nime.
Ideekonkursi Voldemar ja Elfriede Lenderile mälestusmärgi paigaldamiseks Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks viis Tallinna Linnaplaneerimise Amet läbi 2017. aastal. Mälestusmärgi konkursi 12-liikmeline žürii kuulutas võitjaks ja preemia vääriliseks töö «Concordia victoriam gignit», mille autorid olid skulptor Vergo Vernik ja arhitekt Meelis Press. Mälestusmärgi ehitamist alustati 15. oktoobril 2018 ning märk avati pidulikult täna, 5. veebruaril.
Mälestusmärgi rajamise projektdokumentatsiooni koostas M.Pressi arhitektuuribüroo AS. Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgile skulptuuri valmistamise ja paigalduse teostas Vergo Vernik FIE. Ehitustöid teostas Enska Ehitus OÜ.
Mälestusmärgi projekteerimise, rajamise ning skulptuuri valmistamise ja paigalduse lepinguline maksumus oli 315 000 eurot. Tulenevalt ehitustööde lõppjärgus valitsenud ilmastikutingimustest teostatakse kevadel rajatud alaga piirnenud kõnniteede ja haljasalade täiendav ülevaatus ning vajadusel korrastamine.
Lenderite mälestusmärgid 31. jaanuaril Politseipargis: