Kuidas kõhutunne poliitikasse murdis (3)

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli õppejõud Tõnu Viik.
Foto MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES
Tallinna Ülikooli õppejõud Tõnu Viik. Foto MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Poliitilise välja kujutamine ja kujundamine on nii Eestis kui ka mujal maailmas muutunud dramaatiliseks: argumentatsiooni asemel on asunud kõhutunne, rääkis filosoof Tõnu Viik täna saates «Kaks ühes».

Poliitiline meeleolu on oluliselt muutunud, ja me ka tajume poliitilist välja teistmoodi kui varem, kõneles Viik. «Palju ärevust on õhus ja ma ei ole kindel, kas see põhineb reaalsetel asjaoludel või me kujutleme seda.»

Viigi sõnul on esile kerkinud poliitiline kogukond, kes eelistab kõhutundel põhinevaid otsuseid ekspertarvamusele ja peavoolupoliitikute aeglasele igavale jutule. «See seltskond tahab poliitikat, mis kõnetaks emotsionaalselt – nii, et see tunduks kõhutunde pealt õige,» rääkis ta. «Veel 30–50 aastat tagasi oli demokraatia ideaal argumenteeriv. Nüüd on poliitiku ülesanne angažeerida inimest emotsionaalselt: öelda midagi niisugust, mis paneb midagi tundma.»

Viik märkis, et parempopulistlikud erakonnad – Eesti poliitikas EKRE – kasutavad sellist emotsionaalset poliitikategemise viisi rohkem kui teised parteid. Ent peavoolu poliitikud muutuvad  samuti kiirelt aina populistlikumaks ning see on Viigi hinnangul isegi ohtlikum kui paremäärmuslike erakondade tekkimine.

Oma osa sellise poliitikategemise viisi kujunemises on nii ajakirjandusel kui ka sotsiaalmeedial: nende abiga on loodud olukord, kus teatud tüüpi poliitikategemisel on eelis, märkis Viik. Jutt käib poliitilise situatsiooni dramaatilisest kujutamisest, mis laseb «õige» ja «vale» võitlusel hästi paista, see omakorda võimaldab tekitada tugeva meie-nemad-vastanduse.

«Poliitilist välja iseloomustab alati võitlus selle nimel, kes kelle nimel saab rääkida,» sõnas Viik. «Ja kõik tahaksid rääkida kõigi nimel või siis vähemalt kogu rahva nimel. Küsimus on selles, kui usutav selline kogu rahva nimel esinemine on.»

Arutelu lähtus Tõnu Viigi kirjutisest «Poliitilised emotsioonid «tõejärgsetes ühiskondades».

Saade «Kaks ühes» on Kuku raadio eetris igal teisipäeval kella ühest kaheni. Saatejuht on Vilja Kiisler. Tänast saadet saab kuulata siit.  

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles