Eestis on 16 üleujutuse riskiga piirkonda
13. veebruar 2019, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnangu, millega määrati riskipiirkonnad ja kuhu lisandusid Sindi linn ja Raasiku alevik - kokku on Eestis 16 üleujutuse riskiga piirkonda.
Ajakohastatud hinnangu koostamiseks analüüsiti eelnevalt viimase kuue aasta üleujutusi.
«Üleujutusi alati ära hoida ei saa, kuid on võimalik planeerimisega ennetada. Sa kas lihtsalt ei ehita üleujutuse piirkonda või ehitad nii, et üleujutus sind võimalikult vähe mõjutaks,» lausus keskkonnaminister Siim Kiisler.
Veeosakonna peaspetsialisti Agne Aruväli sõnul liideti ajakohastatud hinnangus osa kehtivaid riskipiirkondasid üheks, näiteks Pärnu linn ja Audru valla Papsaare tiheasutusala, ning määrati kaks uut riskipiirkonda - Sindi linn ja Raasiku alevik. Kokku tuvastati 16 olulist riskipiirkonda.
Aruväli selgitas, et Sindi linnas võivad tekkida üleujutused Pärnu jõe jääummistustest ning Raasikul ujutab aeg-ajalt Jõelähtme jõgi üle. Sindi linnas oli viimane üleujutus 2013. aastal, Raasikul 2017. aastal.
Eelmine üleujutusega seotud riskide hinnang valmis 2011. aastal, 2017. aastal alustati selle ajakohastamisega. Kohustus üleujutusega seotud riskide hinnangut, ohu- ja riskikaarte ning maandamiskavu koostada ning neid siis iga kuue aasta tagant uuendada on Eestil alates 2009. aastast.
Üleujutuse riskide hindamine ja maandamine on osa veemajanduskavade koostamisest ja rakendamisest. Eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud ka strateegia vihmavalingutest tingitud sademeveeuputuste leevendamiseks ja vältimiseks. Prognooside kohaselt ei jää sademeveeuputusi tulevikus vähemaks, pigem on neid oodata rohkem. Valminud strateegia pakub leevendusmeetmeid ja soovitusi, millega arvestada nii üld- ja detailplaneeringute kui ka arengukavade ja ehituslubade koostamisel.