Eestist seitsmendana EP-sse pääseva kandidaadi saatus oleneb Brexitist
/nginx/o/2019/02/22/11808996t1h5cc6.jpg)
12. märts 2019, 07:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/09/06/2330803t1h19dc.jpg)
Kui mai lõpus toimuvatel valimistel selguvad Eestist Euroopa Parlamenti pääsevad saadikud, siis seitsmenda tulemuse saanud kandidaadi saatus jääb sõltuma sellest, kas ja millal Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub.
Valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg ütles rahvusringhäälingule, et tänase teadmise juures valib Eesti Euroopa Parlamenti seitse liiget.
Detsembris muudetud Euroopa Parlamendi valimise seadusest kaotati ära valitavate saadikute täpne arv ehk kui seni öeldi seaduses, et Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, siis see asendati sõnastusega: «Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides».
Samuti kaotati senises seaduses olnud määratlus, et kandidaatide nimekirjas võib olla kuni 12 kandidaati ning see asendati sättega: «Kandidaatide arv nimekirjas võib ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra».
Kirsberg rõhutas, et hetkel on kaks võtmetähtsusega kuupäeva ehk kui Ühendkuningriik 29. märtsil - nagu hetkel kokku on lepitud - Euroopa Liidust lahkub, on Eestil Euroopa Parlamendis seitse liiget ning kui brittide lahkumine toimub pisut hiljem, aga siiski enne 2. juulit, kui Euroopa Parlamendi uus koosseis esimest korda kokku tuleb, on Eestil samuti seitse liiget.
«Kui Brexit lükatakse pikemalt edasi või jääb üldse ära, jääb Eestile kuus kohta,» märkis Kirsberg.