Mikser: Krimm on Ukraina osa

Sven Mikser.

FOTO: Konstantin Sednev/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Välisminister Sven Mikser kirjutas Krimmi annekteerimise viienda aastapäeva eel, et Eesti jaoks on ja jääb Krimm osaks Ukrainast.

«Käesoleva aasta märtsikuus möödub viis aastat Krimmi poolsaare seadusevastasest liitmisest Venemaa külge,» vahendas välisministeerium Mikseri sõnu. «Mõistame karmilt hukka Vene Föderatsiooni poolt toime pandud Krimmi seadusevastase anneksiooni, mis eitas Ukraina põhiseadust ja rahva tahet ning kujutab tõsist ohtu Euroopa julgeolekule ja rahvusvahelisele õiguskorrale. Eesti jaoks on ja jääb Krimm osaks Ukrainast.» 

«Okupatsiooniaega on Venemaa kasutanud oma sõjalise kohaloleku massiivseks välja arendamiseks. Krimmi poolsaar on muudetud Venemaa sõjaliseks platsdarmiks, millega soovitakse kontrollida Musta mere piirkonda ja selle abil kindlustada Venemaa mõju laiemas regioonis,» selgitas Mikser. «Eesti taunib Vene Föderatsiooni kui okupatsioonijõu poolt toime pandud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi Krimmis: kohalikke elanikke sundvärvatakse sõjaväkke, sunnitakse võtma Venemaa kodakondsust, võõrandatakse vara, piiratakse sõna- ja usuvabadust. Viie okupatsiooniaasta jooksul on humanitaarolukord Krimmis halvenenud – ohus on kõik, kellele Venemaa-poolne anneksioon ei meeldi. Erilise surve all on krimmi tatarlased, keda Moskva ahistas ja deporteeris juba Nõukogude Liidu perioodil.»

Mikser toonitas, Eesti mõistab karmilt hukka ka Venemaa-poolse põhjendamatu sõjalise jõu kasutamise Ukraina mereväe laevade vastu Kertsi väinas ja mereväelaste ebaseadusliku kinnipidamise eelmise aasta 25. novembril.

«Tegemist oli otseselt Krimmi okupeerimisest tuleneva räige rahvusvahelise õiguse ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega. Venemaa poolt pingete kruvimine Aasovi mere piirkonnas kujutab reaalset ohtu kogu Euroopa julgeolekule,» märkis Mikser.

«Eesti toetab vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,» kinnitas Mikser. «Rahvusvahelise õiguse rikkumisel peavad olema tagajärjed. Toetame Krimmi anneksiooni mittetunnustamispoliitika, seal hulgas sanktsioonide jätkamist ja kaasajastamist ning seisame õigusvastaselt vangistatute vabastamise eest. On äärmiselt oluline, et rahvusvahelistele organisatsioonidele oleks tagatud ligipääs Krimmi.»

Viis aastat tagasi 16. märtsil viis Vene Föderatsioon Ukraina territooriumil läbi referendumit kujutava näitemängu, millele järgnes 18. märtsil Krimmi seadusvastane liitmine Venemaa külge. 

Tagasi üles