Mart Helme: koalitsioonileping saab olema kõikidele uduste juttude ajajatele suureks pettumuseks
Lisatud video

Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa vahel sõlmitav koalitsioonilepe saab olema täpne, mitte aga üldsõnaline, nagu arvavad mõned kriitikud, lubasid täna võimuläbirääkimisi pidavad erakondade esindajad.

Tänastel koalitsiooniläbirääkimistel arutleti perepoliitika, rahvastiku ja sidusa ühiskonna üle. Samuti peatuti lähisuhtevägivalla, koolikiusamise ja pedofiilia teemal. Veel käsitleti piirivalve- ja immigratsiooniküsimust.

Pärast konsultatsioone andsid kolme erakonna esindajad (Keskerakonna esimees Jüri Ratas, EKRE esimees Mart Helme ja Isamaa eestseisuse liige Raivo Aeg) ajakirjandusele ülevaate, milles jõuti sel korral kokku leppida.

Jüri Ratas:

Auväärt ajakirjanikud! Täna olid meil taas läbirääkimised. Rääkisime pere- ja lastepoliitikast, rääkisime siseturvalisusest.

Kõigepealt, meil on hea meel, et loodav koalitsioon peab oluliseks lastetoetuste jätkuvat tõstmist. Kindlasti peame oluliseks, et noored pered saaksid kergemini riigi tagatisega endale kodusid luua.

Kohalike omavalitsuste korrakaitseüksused saavad suuremaid volitusi avaliku korra tagamisel.

Nüüd siseturvalisuse puhul on minu meelest positiivne, et leppsime kokku selles, et kohalike omavalitsuste korrakaitseüksused saavad suuremaid volitusi avaliku korra tagamisel. Lisaks on meie jaoks oluline tugevdada ka abipolitseinikke ja teatud juhtudel koostööd turvaettevõtetega.

Lisaks kõigele priitahtlikud pritsimehed. Ja üldse vabatahtlik pääste. Nii merel kui maal.

Meil oli täna põhimõtteline seisukoht ka selles, et loodav koalitsioon seisab jõuliselt illegaalse immigratsiooni vastu. Samas töötame kindlasti selle nimel, et Eesti inimesed pöörduksid Eestimaale tagasi ja oleks tagasiränne.

Leppisime kokku ka selles, mis on valimiste eel palju kõneainet pakkunud – on olnud jutte piirivalvest. Leppisime kokku selles, et politsei- ja piirivalveameti alla tuleb oma struktuuri, oma juhtimisega tugevdatud piirivalve. See tähendab ka seda, et soovime Sisekaitseakadeemia kaudu laiendada õppimisvõimalusi.

Rääkisime ka sellest, et tuleks luua uue mehhanismi või meetmena kiirreageerimisvõimekus teatud kriiside jaoks.

Mart Helme:

Jaa, võime tänase päevaga olla rahul. Päev algas natuke väsinult, tunnistame, sellepärast et pingeline töönädal on selja taga. Aga mida rohkem töötasime, seda rohkem hoogu läksime ja seda paremate tulemusteni jõudsime, ma usun küll.

Tahan tänada nii Keskerakonda kui ka Isamaad selle eest, et üheski küsimuses ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et oleme laupkokkupõrke kursil ja siin me ei ole võimelised ega tahtelised leidma kompromissi.

Tahan tänada nii Keskerakonda kui ka Isamaad selle eest, et üheski küsimuses ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et oleme laupkokkupõrke kursil ja siin me ei ole võimelised ega tahtelised leidma kompromissi. Kõigis laual olnud küsimustes leidsime kompromissi.

Tõsi, terve hulk küsimusi, mis on seotud eelarvete teemadega, nimelt kui suur võiks olla riigieelarveline kate nende asjade jaoks, sai edasi lükatud järgmisesse nädalasse, kui tuleme juba Exceli tabelite ja nende eelarveliste arvestuste juurde, et me saaks täpsemalt öelda, kui suured on lastetoetused, kui suures ulatuses riik on võimeline tagama jne.

Nii et selles mõttes saavutasime ka kokkuleppe, et ei pane midagi kalevi alla, vaid tuleme täpsustavalt selle juurde tagasi.

Raivo Aeg:

Väga oluline Isamaa jaoks on, et täna sai selgelt markeeritud demograafiaprobleemide lahendamine – see on lahendus paljudele muudele küsimustele. See on selline võtmelahendus. Ja loomulikult lastetoetused, mis siin eelnevalt markeeriti. Et suurtele, lasterikastele peredele täiendavate toetuste süsteemi loomine kiideti heaks.

Päeva teine pool, siseturvalisuse poole pealt eeskätt.

Täna tuleb meil vaadata, et see loodud võimekus, mis on tänaseks saavutatud Eesti riigis, et me seda ei kaotaks.

Teada on, et peagi jõuab kätte periood, kus eeskätt jõustruktuurides hakatakse minema pensionile, neil hakkavad need tähtpäevad ja vanus täis saama. Tuleb leida vahendid ja ressurssid, et motiveerida uut põlvkonda jõustruktuuridesse tööle minema ja seda elukutset endale valima. See on oluline.

Ausalt öeldes Eesti elanikkonna süda siseturvalisuse pärast täna ei valuta. Uuringud näitavad, et täna on vaid kolm protsenti elanikkonnast, kes tunneb muret ja tunneb ennast kuritegevusest kuidagi ohustatuna. Nii et kui suudame seda taset ka pikemas perspektiivis säilitada, siis riik on oma ülesandega hästi hakkama saanud.

Jüri Ratas:

Palun nüüd küsimusi.

Kanal 2:

Mart Helme, kas sõjaväestatud piirivalve, millest te rääkisite, on see, milles täna kokku lepiti. Kas piirivalve kui eraldi tugevdatud struktuur on see, mida pidasite silmas?

Mart Helme:

Jah, põhimõtteliselt. Ega me ei ole kunagi seadnud kitsendavaid piire selles suhtes, kuidas see peab struktuuriliselt välja nägema.

Need on täpsustatavad läbirääkimistel ja jällegi Exceli tabeliga seotud küsimused. 

Tegelikult rääkisime üsna pikalt. Sest me ei saa kõike koalitsioonilepingusse sisse kirjutada. Näiteks missugune sõjaväestatuse, relvastatuse tase peaks sel struktuuril olema või kui arvukas see peaks olema. Need on täpsustatavad läbirääkimistel ja jällegi Exceli tabeliga seotud küsimused. Et riigieelarve kõik need ambitsioonikad asjad välja kannataks.

Aga kõik need arutelud, mida nende üksikküsimuste puhul ka tegime, leidsid põhimõttelist üksmeelt. Ja selles mõttes võime rahumeelsed olla.

Kanal 2:

Aga see ei tähenda ikkagi sellist piirikontrolli, mis Schengeni põhimõtetega koos ei ole?

Mart Helme:

Ei tähenda.

Jüri Ratas:

Täna leppisime selles kokku, et igasuguse, ükskõik millisest suunast, illegaalse immigratsiooni vastu võitlemine on meie jaoks oluline. Ja soovin ka mina tunnustada nii EKREt kui ka Isamaad: see kompromiss minna piirivalves edasi sellise ambitsiooonika laiema tasemega PPA struktuuri sees näitas tegelikult seda, et on tahe sellist ühisosa leida.

Ja loomulikult arutasime täna ka lähisuhtevägivalla vastu võitlemise üle. Samuti kooli kiusamise üle. Ja need teemad olid kõik, mille üle täna arutleti.

Mart Helme:

Ma tahaks lisada, et oli hea, et meil olid ka spetsialistid kohal. Lisaks Keskerakonna poolt Kalle Klandorf ja kindlasti võin spetsialistiks pidada Raivo Aegi. Nad tõid välja arvutusi, samuti ütlesid nad selle välja, mida ei ole mõtet dubleerida.

Meil ei ole mõtet piirivalve puhul dubleerida teatud asju, mida täna tehakse politsei- ja piirivalveametis. Meil ei ole mõtet luua dubleerivaid üksusi, mis lähevad riigieelarvele kalliks ja mida meil oleks raske katta inimressurssiga jne.

Meil ei ole mõtet piirivalve puhul dubleerida teatud asju, mida täna tehakse politsei- ja piirivalveametis. Meil ei ole mõtet luua dubleerivaid üksusi, mis lähevad riigieelarvele kalliks ja mida meil oleks raske katta inimressurssiga jne.

Nii et selles mõttes oli spetsialistide kohalolek ja nende hinnangud, kuidas see optimaalselt ära teha, suurepärane.  

Raivo Aeg:

Nii palju lisaks, et täna markeerisime ära ka sellised selged ja prioriteetsed kuritegevuse valdkonnad, mille vastu riik peab panustama.

Loomulikult sinna kuulub rahapesu, mis kahjustab, aga samuti erinevad majandus- ja korruptsioonikuriteod.

Jätkuvalt on põhiline alaealiste suhtes ja alaealiste poolt pandud kuritegudele selline konkreetne ja vahetu reageerimine.

Pedofiiliaprobleemile lahenduse leidmiseks võib-olla tuleb leida mingid lahendused, kuidas näiteks lasteasutuste juhtkond või juhid, kes võtavad tööle omale inimesi ja personali, saaksid tõepoolest teha efektiivsemat kontrolli 

Täna rääkisime ka sellest, et pedofiiliaprobleemile lahenduse leidmiseks võib-olla tuleb leida mingid lahendused, kuidas näiteks lasteasutuste juhtkond või juhid, kes võtavad tööle omale inimesi ja personali, saaksid tõepoolest teha efektiivsemat kontrolli ja välistada seda, et lasteaedadesse või laagritesse või noortega seonduvatesse asututustesse sattuksid tööle isikud, kes on pedofiiliakalduvustega ja kes peaksid sealt eemale hoidma.

Arutasime, kas seda on võimalik teha, kas mingi konkreetse pedofiilide registri sisseviimisega või siis anda nendele asutustele mugavam ja laiendatud ligipääs meie karistusregistrile, kus nad saaksid vastava päringu kiiresti ja efektiivselt teha, et välistada probleeme tulevikus, mil peame raskete tagajärgedega silmitsi seisma.

Kanal 2:

Jüri Ratas, meedias on kirjutatud, et kipute kuidagi üldsõnaliseks jääma. Kas koalitsioonilepe, mis teie läbirääkimistel peab sündima, hakkab rohkem fakte sisaldama kui neid seisukohti, mille olete välja andnud.

Jüri Ratas:

Arvan, et see koalitsioonilepe saab olema üsna konkreetne. Seda konkreetsuseastet lisab juurde see, kui see on ühel hetkel koos.  

Täna ei ole ühegi partneri puhul näha seda lähenemist, et kirjutagem koalitsioonileppesse sisse kõik sellised suured soovid või suuvunelmad. Vastupidi! See, mida ütles Mart Helme, nii tõesti on.

Täidame paralleelselt eelarvelist fookust, tabelit ja eks siis päeva lõpus on selge, kui suured saavad olema lastetoetused või kui palju suudame näiteks piirkondlike politseinike arvu tõsta.

Nii et need arutelud on veel ees.

Need sõnumid, mida oleme nende viie päeva jooksul andnud, ei ole nüüd küll kuidagi pehmemad kui varasemalt, vastupidi, oleme pidanud tõsiseid arutelusid kõikide teemade üle.

Mart Helme:

See, et see on uduste seisukohtade koalitsioon, on vaenulik propaganda. See saab olema väga konkreetne koalitsioonileping. 

No ma ütleks ka midagi. See, et see on uduste seisukohtade koalitsioon, on vaenulik propaganda. See saab olema väga konkreetne koalitsioonileping. See koalitsioonileping, kui see lõpuks vormub, saab olema kõikidele nendele uduste juttude ajajatele väga suureks pettumuseks. Oodake ära koalitsioonilepingu sünd ja andke siis hinnangud. Saan aru, et siin on tekitatud palju niisugust vaenulikku propagandat, mis tekitab piinlikkust, selle protsessi suhtes, mida me praegu ajame. Aga noh, kannatust, kannatust, nädalake veel ja siis on kõik asjad ühel pool.

Delfi:

Jüri Ratas, teile on tulnud palju kirju noorte seast, kas kavatsete vastate neile kõigile?

Jüri Ratas (noogutab):  

Ikka vastan kõigile kirjadele.

Kanal 2:

Aga kas teeb murelikuks, et noored on ikkagi sellisel kujul võtnud vaevaks teile kirjutada ja seda olukorras, kus ei ole isegi selge, milline valitsus meie riigile ikkagi tuleb? Tunnete siin vastutust?

Jüri Ratas:

Tunnetan alati mingit vastustust. Arvan, et kõik, kes on poliitikas, tunnetavad vastutust.

Aga väga palju on ka toetavaid, rõõmsaid, edu soovivaid kirju. Nii et tuleb kõikidele kirjadele vastata.

Mart Helme:

Teate, meil on niisugune suurepärane asi nagu EKRE sõprade klubi. See ei ole meil, see on tegelikult kodaniku algatusel tekkinud. Seal on kusagil 7000-8000 inimest. Need inimesed seal on valdavalt absoluutses enamuses, 90 ja rohkem protsenti, selle koalitsiooni sündmise poolt.

Kui kuskil keegi organiseerib väikeseid kirjakesi, siis on see veepealne pinnavirvendus.

Nii et kui kuskil keegi organiseerib väikeseid kirjakesi, siis on see veepealne pinnavirvendus.

Tegelikult on ühiskonnal soov tulla stagnatsiooniajast välja ja hakata peale uute ideede, mõtete ja ettevõtmistega. Ja seda oodataksegi sellelt koalitsioonilt.

Postimees:

Kes teist peab kõige rohkem järeleandmisi tegema?

Jüri Ratas:

Pole ju mõtet koalitsiooni teha, kui laua taga on kaks või enamat partnerit, kõnealusel juhul siis kolm koalitsioonipartnerit.

Kui tahame, et see koalitsioon sünniks, siis on oluline, et iga partner peab suutma säilitada oma väärikust, peab suutma säilitada selle, milliste ideede ja põhimõtete eest ta on seisnud.

Kui tahame, et see koalitsioon sünniks, siis on oluline, et iga partner peab suutma säilitada oma väärikust, peab suutma säilitada selle, milliste ideede ja põhimõtete eest ta on seisnud.

Loomulikult on poliitika kompromisside ja kokkulepete kunst. Seda, milliseks koalitsioonileping lõplikult välja kujuneb, on vara öelda.

Me ei ole teinud sellist protsentuaalset statistikat, kes kui palju on saanud. Vastupidi, meie fookus on olnud teisel kohal. Ja see fookus on see, et tuleb leida ühisosa. Ja selline osa, mis viiks Eesti ühiskonda edasi. Et see oleks sidus, solidaarne. Ja ei oleks nii, et oleme ühes või teises äärmuses, nii ei saa.

Kanal 2:

Miks te läbirääkimisi peate just Stenbocki majas? On see kerge võimunäitamine peaministri poolt või mis? Miks just selline koht?

Jüri Ratas:

Ei, absoluutselt mitte. Ka varasemalt on peetud koalitsiooniläbirääkimisi Stenbocki majas. Neid on erinevates kohtades peetud. Aga see on olnud, ütleme, Eesti riigi aparaadi – siin tuleb neid tunnustada – selline lähenemine. Kui peale riigikogu valimisi hakkavad koalitsiooniläbirääkimised pihta või vahepeal, kui uued koalitsioonid hakkavad sündima, siis on loomulikult võimalus kasutada nii Eesti professionaalset ametkonda kui ka neid pindasid, mis Eesti riigil on. Muud ei ole. On ka varasemalt Stenbocki majas koalitsioone kokku pandud.

Kanal 2:

Kuidas te seda nädalat hindate, kuuldavasti olevat läbirääkimiste alguses sellest ruumist kuulda kõrgendatud hääli? Kuidas tänaseks seis on?

Jüri Ratas:

No ei ole olnud kõrgendatud hääli, me räägime täiesti mõistlikul toonil.

Mina olen seal ruumis olnud. Aga alati on olnud nii, et need, kes ruumis pole, teavad paremini, mis seal on olnud. No ei ole olnud kõrgendatud hääli, me räägime täiesti mõistlikul toonil. Ja ei ole kedagi, kes oma igapäeva töö kõrvalt oleks tulnud meile ütlema «Räägite liiga valjult, ma ei saa tööd teha!». Nii et kõik on olnud tavalise vestluse, diskussiooni käigus.

Postimees:

Mis on sel nädalal seni kõige pingelisem teema olnud?

Jüri Ratas:

No ma pean siis kõik need teemad üles lugema. Ma ei saa öelda, et me oleme kuskilt üle libisenud, umbes et maaelu on ükskõikne teema. Kõik teemad on olnud olulised. Oleme iga teemaploki juures lähtunud vähemalt kolme-neljatunnisest arutelust ja nii see on toimunud.   

Tagasi üles