Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2019/04/03/11922634t1hf437.jpg)
Politsei pole senini tuvastanud kurjategijat, kes saatis Tallinna asutustele vähemalt kümme pommiähvardust.
Tallinna suurimatele kaubanduskeskustele kümme pommiähvardusega e-kirja saatnud inimest pole siiani tuvastatud. Ekspertide hinnangul võibki ta tabamatuks jääda, sest internetis enda nähtamatuks tegemisega saaks nende sõnul hakkama ka tavaline IT-tudeng.
Pühapäeval veidi enne kella 11 laekus Viru keskuse üldinfo meiliaadressile kiri, milles väideti, et nende kaubanduskeskuses on pomm. Mõnikümmend minutit hiljem saabusid sarnase sisuga e-kirjad ka Kristiine keskusele ja Rocca Al Mare keskusele. Kell 14.01 tehti ka Arsenali kaubanduskeskusele pommiähvardus. Pühapäeval demineerijad lõhkeaineid ei leidnud, kuid esmaspäeva õhtuks oli ähvardusi kogunenud kokku kümnele hoonele.
Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt ütles eile, et politsei küberüksus töötab selle nimel, et tuvastada, kas ähvarduste taga oli üks inimene või grupp. Tuvastamise teeb keeruliseks asjaolu, et kirja saatja oli suutnud varjata oma arvuti ja võrgu andmeid.
Piisab mõõdukatest teadmistest
Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduse instituudi võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammeti sõnul ei ole see väga keeruline.
Viise, kuidas oma jälgi varjata, on mitmeid, sageli piisab ka mõõdukatest teadmistest ja loovusest. «Ostad endale sularaha eest ühekordse telefoni, kus on väike internetihulk sees, siis teed uue meilikonto ja saadad. Siis on väga raske tuvastada, kes selle saatis,» ütles ta. «Kuid mitte võimatu, on veel kõvemaid viise.»
Kriminaalpolitsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldi sõnul töötab küberkaitseüksus selle kallal, et tuvastada saatja IP-aadress (arvutivõrgus oleva seadme tunnusnumber). Üldjuhul oleks see küberüksuse jaoks lihtne, kuid sel korral on kõik kirjad saadetud justkui erinevast maailma otsast.
Kui näpuvigu ei tee, on loovust ja nutikust, ei suuda keegi sinu isikut tuvastada.
Tammeti sõnul näib, et kirja saatja on kasutanud veidi keerulisemat skeemi, kuid ka sellega saaks tema hinnangul hakkama tavaline IT-tudeng. «See pole väga keeruline. Kui näpuvigu ei tee, on loovust ja nutikust, ei suuda keegi sinu isikut tuvastada,» rääkis ta.
Võrgutarkvara õppetooli juhataja Tammet kahtlustab, et saatja on kasutanud dark web’i tehnoloogiat. Lihtsustatult võib öelda, et dark web ehk tumeveeb on osa veebist, mille omanikud on teinud kõik endast oleneva, et seal liikumist ei oleks võimalik jälgida. Tammeti sõnul saab seda süsteemi kasutades saata jälitamatuid kirju. «Logid sisse nii, et pole võimalik tuvastada, kus see logimine tehti. Siis teed uue meilikonto ja korras,» ütles ta. Et tumeveebi kasutades hüppab IP-aadress justkui ringi, pole võimalik kasutaja asukohta tuvastada.
Arvutiteaduste doktor, Tartu Ülikooli infoturbe professor Raimundas Matulevičius ütles, et proovis samuti tudengiajal ennast jälitamatuks teha. «Kui olin bakatudeng, siis tegin oma e-kirju jälitamatuks,» lausus ta. «Ma ei peaks vist süüd enda peale tooma. Ausõna, mina ei teinud neid ähvardusi,» lisas ta.
Ükski võimekus ei pruugi olla piisav
Matulevičiuse sõnul pole vaja oma isiku varjamiseks erilist tehnikat kokku osta. «Kui sul on teadmised, saad ka odava tööarvutiga hakkama,» tõdes ta. Tema hinnangul on inimene, kes teab, kuidas süsteemi rünnata, alati süsteemi kaitsjatest sammu võrra ees. «Ei ole olemas sellist asja nagu sajaprotsendiline turvalisus,» sõnas Matulevičiuse.
Tehnikaülikooli professor Tammet ütles, et tema teada on Eesti politsei küberüksusel päris hea võimekus. «Nad suudavad keerulisi asju lahendada, aga kui inimene hoolsalt tegutseb, siis lihtsalt pole võimalik midagi teha. Ei aita ühestki võimekusest.»
Põhja prefektuuri kesklinna jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Jelena Mirošnitšenko sõnul tehakse kirjade saatja tabamiseks koostööd ka teiste riikidega. «Riistvara ja andmed võivad asuda eri riikides üle maailma,» nentis ta. Uurijate töö võib võtta aega, kuna koostöö teiste riikide struktuuridega on sageli keeruline. «Sellise kuriteo lahendamine on alati seotud teatud takistustega, sest riikide õigusruum on erinev,» ütles Mirošnitšenko.
Politsei on alustanud kriminaalmenetlust avaliku korra rasket rikkumist ja ähvardusi käsitleva paragrahvi alusel ning ähvardusi teinud inimest võib oodata rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.