Sisuturundus
Rahvusvaheliste suhete tundjaid vajatakse järjest rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Birjo Kiigel on Telias vastutusrikas ja loominguline töö: just tema valib firma rohkem kui 200 000 kliendi jaoks välja telekanaleid ja telefilme. Ent kuigi Kiik ei kavatse ametit vahetada, otsustas ta töö kõrvalt Eesti Diplomaatide Koolis juurde õppida rahvusvahelisi suhteid.
„Kogu minu senine karjäär on möödunud erasektoris ning olen oma töös aastaid pidanud rahvusvahelisi läbirääkimisi,“ selgitab majandusharidusega Kiik, kes tavapäraselt veedab aprilli alguse Cannes’is teletootjate messil Telia klientidele uudisloomingut hankides. „Tänu õpingutele diplomaatide koolis tunnen, kui suur abi on oskusest mõista teise osapoole motiive ja eesmärke. Tänu teadmistele rahvusvaheliste suhete suurest pildist ning kultuurierinevuste paremast mõistmisest olen oma töös täna kindlasti edukam.“
Kui tavaliselt seostuvad rahvusvahelised suhted välisministeeriumiga, siis tänapäeva maailmas vajavad neid teadmisi ja eripärast suhtlusoskust paljude firmade ja riigiasutuste töötajad. Nii lõpetab tänavu diplomaatide kooli näiteks suure IT-firma värbamisspetsialist, kes peab pidevalt otsima tööjõudu välismaalt ja ta tundis just seetõttu vajadust õppida rahvusvahelisi suhteid.
„Meie õpe on tavalisest magistriõppest poole lühem, kuid päriselule lähem,“ ütleb diplomaatide kooli 26 aastat juhtinud Ekke Nõmm. „Kui muidu soovivad eestlased õppida välismaal, et kogeda rahvusvahelist keskkonda, siis meie toome oma tudengitele selle keskkonna koju kätte.“
Tänavu õpivad rahvusraamatukogu ruumes asuvas koolis 12 riigi tudengid, kes omavad Tallinnasse tulles juba vähemalt üht kõrgharidust ning on kodumaal mõne valitsusasutuse palgal.
„Nii paljurahvuseline seltskond on hindamatu võimalus ja kogemus! Kui me rääkisime rahvusvahelise õiguse loengus genotsiidist, siis vaid mõne meetri kaugusel istus kaastudeng Ruandast,“ selgitab Birjo Kiik. „Ja kui välispoliitilisi kriise analüüsides tuli jutuks olukord Afganistanis või Ukrainas, siis olid meil infoallikateks ukrainlane ja afgaan.“
Diplomaatide kooli õppejõududest on pooled välismaalt ning enamik õppejõududest on kas praegused või endised rahvusvaheliste suhete praktikud.
Kooli vilistlase ning praeguse küberjulgeoleku õppejõu Marina Kaljurandi sõnul sobib kool inimestele, kelle töös on vaja palju ja tulemuslikult suhelda eri riikidest pärit inimestega. „Diplomaatide kool annab kiiresti hea sissevaate rahvusvahelistesse suhetesse selle ala heade praktikute abil,“ sõnab Kaljurand. „Seda ka nende inimeste jaoks, kelle senine haridus ei kata rahvusvahelisi suhteid, aga kelle töös on need teadmised vajalikuks muutunud.“
Viimastel aastatel on rahvusvahelised suhted järsult pingestunud, piisab kui meenutada Brexitit või president Donald Trumpi sõjakat käitumist kaubanduspoliitikas. Üha keerulisemaks muutuv rahvusvaheline tegevuskeskkond suurendab rahvusvahelise suhete osakaalu nii Eesti ettevõtete kui avaliku sektori organisatsioonide jaoks.
Endine välisminister ja suursaadik Marina Kaljurand rõhutab, et tänapäeval ei ole rahvusvahelised suhted ainult diplomaatide pärusmaa. „Eestis on järjest enam ettevõtteid, kel on koostööpartnerid välismaal või kes soovivad laieneda välisturgudele. Sel juhul on hädavajalikud teadmised äri- ja kultuuriruumidest, läbirääkimistest ning protokollist,“ ütleb Kaljurand. „Ka riigiasutused vajavad järjest enam välissuhtlemise kogemusega töötajaid. Eesti eesistumine Euroopa Liidus ei oleks nii hästi õnnestunud, kui meil ei oleks riigiasutustes häid erialaeksperte, kes üksiti on omandanud teadmisi välissuhtlemises.“
Diplomaatide kooli õppe taset tõstab pidev osalemine rahvusvahelisel koolitus- ja täienduskoolitusturul. Äsja valis Soome valitsus just Eesti Diplomaatide Kooli oma partneriks väga nimekate Hollandi ja Prantsusmaa konkurentide ees ülesandega koolitada põhjanaabrite tippametnikke enne 1. juulil algavat eesistumist Euroopa Liidus.
Lisaks paljude riikide diplomaatide ja ametnike koolitamisele on diplomaatide kool ka aidanud asutada ja reformida samalaadseid koole Gruusias, Armeenias ja Ukrainas. Maailma selgemast lahtimõtestamisest ning rahvusvaheliste suhete koolitusest huvitatud on oodatud uurima õppimisvõimalusi diplomaatide kooli koduleheküljel, avalduste vastuvõtt järgmiseks õppeaastaks algab 8. aprillil.
INFOKAST
Eesti Diplomaatide Kool
Asutatud: 1990
Õpperühma suurus: 25
Lõpetanuid: üle 500
Vilistlased: Marina Kaljurand, Lauri Lepik, Mall Hellam, Paul Teesalu, Monika Tamla, Viljar Lubi, Mariin Ratnik, Kristiina Ojuland, Darja Saar jpt
Õppe kestus: 9 kuud, avalduste vastuvõtt uueks õppeaastaks algas 8. aprillil.
Õpingutasu: 4000 eurot
Vaata lähemalt: www.edk.edu.ee