Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/06/11391935t1h9e0e.jpg)
/nginx/o/2019/04/12/11944716t1h9703.jpg)
Koolijütsi ranits on tänapäevases ühiskonnapildis samasugune sümbol, nagu risti üle rinna kantav kõhukott (oli ka aeg, et need kõhud ükskord kolima hakkaksid) või kargel kevadhommikul sallist kaelamähisega vastanduvad valla paisatud palituhõlmad. Nii nagu mood, on ka ranits olnud läbi aegade raske kandam, mida on proovitud nii taltsutada kui ka mässuni viia, kirjutab kolumnist Aleksandr Popov.
Normatiivsuse nürinematu spekter on leidnud tee kooli. See on ikka üks vägev krutski küll! Pole siis mingi ime, et inimestel igav on, kui juba koolijütsi ranitsa kaalu kallale kiputakse. Ei no halloo! Ela ja lase elada! YOLO! Tokumenti!