«Olukorrast ajakirjanduses»: on näha poliitikute ja ajakirjanike võõrandumist (1)

Ainar Ruussaar
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe peatoimetaja Peeter Helme.
Postimehe peatoimetaja Peeter Helme. Foto: Madis Sinivee

Eestis on märgata poliitikute ja ajakirjanike võõrandumist ning mõlema poole emotsioonid on kõrged ning valulävi langenud, tõdesid esmaspäeval Kuku-raadio saate «Olukorrast ajakirjanduses» osalised.

Ajakirjanik Väino Koorbergi sõnul on Eesti ajakirjanike suunas olnud tugevaid rünnakuid, ajakirjanikke on hakatud demoniseerima, ja seetõttu esineb arvamusi, et teravaid küsimusi esitav ajakirjanik teeb poliitikule liiga.  

Postimehe peatoimetaja Peeter Helme väitel tuleks püüelda selle poole, et ajakirjanikud ja poliitikud saaksid normaalselt läbi, mis ei pea tähendama teineteisele teravate küsimuste esitamise vältimist. «Kohati on tunda, et ajakirjanikud istuvad toimetuses ja ei viitsi Toompeale või linnavolikogusse minna, nad ei tunne isiklikult poliitikuid, ja siis on kerge tekkima olukord, kus elatakse erinevates maailmades ja ei osatagi enam teineteisega rääkida,» märkis Helme.

Reformierakonda kuuluv Rein Lang ütles, et riigikogu liikmena ei kohanud ta Toompeal «ülemäära palju ajakirjanikke», välja arvatud siis, kui lahvatas mõni skandaal.

«Käia igapäevaselt komisjonides kohal ja lugeda läbi kogu see pahn, mis seal ringleb, seda ajakirjanikud ei ole viitsinud teha,» sõnas Lang. «Minule väga ei meeldi, kui pannakse mikrofon nina alla ja küsitakse, kas ma olen hommikuse viinajoomise ära lõpetanud. Ründamine algab niimoodi, et kõigepealt üritatakse sind lolliks teha ja rööpast välja ajada ning alles siis tullakse asja juurde lootuses, et inimene libastub,» rääkis Lang.

Lang ütles, et inimlik läbisaamine on Eestis «hästi põletikuline ja kui seda ei õnnestu parandada, siis on kehvasti». Suhtumise parandamine sõltub tema sõnul ajakirjanike ja ajakirjandusväljaannete kvaliteedist. «Ma olen väga ratsionaalne inimene ja arvan, et väga palju sõltub sellest, kui palju ajakirjandusettevõtted on võimelised oma töötajatele palka maksma, kuna see määrab paljuski ära nende kvaliteedi,» märkis Lang.

Peatoimetaja Helme sõnul on tasakaalustatus ajakirjaniku professionaalsuse ja iseenda rolli tunnetamise küsimus. «Nii nagu Eestis ei tohiks poliitikud sekkuda ajakirjandusse, nii ei tohiks ajakirjanikud sekkuda poliitikasse. Ajakirjaniku käsutada on palju vahendeid kuidas ta saab väljendada seda, mida peab südames õigeks. Neid vahendeid on palju alates kõige lihtsamast: ajakirjanik saab alati valida, mis on uudis ja mis ei ole,» ütles Helme. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles