Sisuturundus

Täiskasvanud õppijad teevad eriala valiku teadlikumalt, niisama koolipinki nühkima ei minda

FOTO: Eesti Töötukassa

Enamus inimestest elavad oma elu kindla rutiini järgi - hommikul üles, tööle, siis poodi, trenni, koju. Mõned otsustavad aga mugavat rutiini lõhkuda ja minna uuesti õppima. Miks ja mida töö kõrvalt õppimine annab?

Rennat Alamets läks Tallinna Tehnikakõrgkooli  tootmise ja tootmiskorralduse eriala õppima vajadusest ühendada praktika teooriaga. „Töötasin juba Saku Õlletehases LEAN-spetsialistina, minu ülesanne on optimeerida tehase tootmispoolel asetleidvaid protsesse,“ selgitab Rennat. „Kõige kihvtim on olnud see, kui oleme külastanud teisi ettevõtteid, et näha just päris tootmise poolt, mitte ainult paberil või pildi peal, vaid olla ise tõeliselt juures,“ toob Rennat välja praktilise poole.

„Oleme näinud erinevaid Eesti ettevõtteid päris tootmisliini ääres ning see on avardanud pilti, et mis võimalused sellel erialal tegelikult on – alates nii toiduainetööstusest kui ka kõrgtasemelise elektroonikatööstuseni välja,“ on Rennat valitud erialaga pärast aastat õpinguid rahul.

Kinnisvara korrashoidu õppiva Alar Assukülli meelest on väljakutsuv ja huvipakkuv kinnisvara korrashoius see, mismoodi tehnoloogia areng rohkem sisse murrab, kuna siiani toimub kogu see valdkond suures plaanis ikkagi Exceli peal.

Samal kursusel õppiv Marit Uuemaa kirjeldab enda kogemuse põhjal, et kinnisvara korrashoid on Eestis kasvava nõudlusega sektor. „Selles valdkonnas on suur arenguvõimalus. Tuleb tegeleda nii kiirelt arenevate hoonete energiatõhususe nõuetega kui ka tehnoloogiate ja inimeste poolt hinnatud mugavuste saavutamisega. Meil kasutatakse veel vähe uue tehnoloogia võimalusi, nii planeerimise kui ka korrashoiu protsessis, tarkvara ja ka planeerimise lõigus,” rääkis ta.

Perspektiivikas kinnisvara korrashoid

Marit tahab õppimise käigus läbi katsetada võimalikult palju just erinevate tarkvarade pakutavaid võimalusi. „Ilmselt näitab aeg, kui vastuvõtlikud on kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevad ettevõtted uuendustele. Kas ollakse valmis ja on ka majanduslikult kasulik minna üle mõnele haldustarkvarale? Samuti, kas kaugloetavate süsteemide rakendamine võiks olla tulevik ka vanematele hoonetele?” küsis ta.

Mariti eesmärk on pärast 3,5 aastast õppimist halduri või haldusjuhi ametikoht. „Kindlasti saavad karjääri väljavaated ja tegelikud soovid selgemaks praktikate käigus. Praktika on hea võimalus proovida ja õppida ametit. Võib-olla selgub, et valdkonnas on mõni nimetatud ametikohtadest hoopis põnevam võimalus. Tulevikuväljavaade võiks olla samuti enda kinnisvara korrashoiu ettevõte.“

Teadlik valik

Töö kõrvalt õppijat iseloomustab teadlik eriala valik. Kui pärast gümnaasiumi minnakse eriala õppima kas vanemate soovitud kooli või sõpradega kambavaimust, siis hiljem kooli tulnud inimene on leidnud enda tugevad küljed ja huvid ning teab ka, mis tööturul hinnas on.

Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Kerstin Holland soovitab enne õppima minemist kindlasti pidada nõu perekonnaga, tööandjaga ja tulle karjäärinõustamisele, mis on kõigile tasuta. Koos karjäärinõustajaga saab vaadata erinevaid võimalusi, millised on koolid ja õppekavad, kus saaks õppida ja millised on uuringud, millised ametid on tulevikus hinnas.

Töötukassa pakub ka töötavatele inimestele tasemeõppes osalemise toetust, kui inimesel on viimasest kooliskäigust aastaid möödas või tal puudub eriala. Töötukassa maksab igakuist toetust nendel erialadel õppimisel, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib.

Uued erialad -  rõivaste tehniline disain, eripedagoog, robotitehnika

Toetatavate erialade nimekiri täieneb igal aastal Erialad on välja valitud OSKA uuringute põhjal ja nimekiri erialadest täieneb igal aastal. Sel aastal on valikus üle 100  õppekava 35 koolis, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.

Tallinna Tehnikakõrgkool pakub mitmeid OSA erialasid, täiesti uuena avatakse 2019. õppeaastal robotitehnika eriala, mis on vajalik ettevõtetes, mis projekteerib, toodab, paigaldab, programmeerib ja hooldab robotseadmeid või -süsteeme.

“Robotitehnika õppekava on tihedalt rohkem seotud IT valdkonnaga,” tutvustas õppekava juht Samo Saarts. Väljundiks saab olema insener, kes oskab orienteeruda nii elektroonika, mehaanika ning IT maailmas, liites saadud teadmisi uuteks ideedeks, toodeteks või tootmisprotsessideks. Insener, kes oskab ehitada roboteid ja robotsüsteeme.

“Tööandjate suhtumine on olnud positiivne – kõik, kellega suheldud, leiavad, et eriala on vajalik,” rääkis Saarts eriala perspektiivist.

Tulevik - inimesel on mitu karjääri

Kersti Holland töötukassast räägib, et tööturg on pidevas muutuses ja tulevikus teeb inimene elu jooksul mitu karjääri. “Isegi kui üldjoontes töötatakse samal alas, tuleb juurde õppida uusi asju. Võtame või raamatupidajad, kes 30 aastat tagasi õppisid arvelauda kasutama, täna tuleb aga tööd teha erinevates arvutiprogrammides,” toob ta näite. Uuesti kooli minnes saab teada, mis on maailmas vahepeal toimunud, näha oma tagahoovist kaugemale ning naaseda tööpostile uute oskuste ning uute mõtetega.

    Tagasi üles