Sisuturundus

Töö kõrvalt tagasi kooli, kas helesinine unistus või täiesti tehtav samm?

FOTO: Eesti Töötukassa

Teele läks pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima ärikorraldust, kuid sai juba esimese poole aasta jooksul aru, et päris tema alaga tegemist pole. Uuesti koolipinki jõudis ta aastaid hiljem, 33 aastasena.

„Olin mitu aastat lapsega kodus, siis töötasin klienditeenindajana ja hiljem tootmises, just seal avastasin, et mulle pakub tootmine kui protsess suurt huvi – põnev on näha kuidas eimillestki midagi valmis tehakse,“ jagab tänane tudeng Teele oma kogemusi.

Kooliminekumõtted tekkisid Teelel juba mitu aastat tagasi, kuid lõpliku otsuse – saagu mis saab, aga õppima mina lähen – tegi ta kaks aastat tagasi. Eelmisest sügisest on Teele tootmise ja tootmiskorralduse eriala õpilane.

„Erialani jõudsingi läbi töö. Olles töötanud tootmises erinevatel positsioonidel, tootmistöölisena, pisut planeerijana ning ka sisseostu poolega, tundus tootmiskorralduse õppimine loogilise jätkuna“

Töö ja pere kõrvalt uuesti kooli minek pole alati lihtne, ka Teele tunnistab, et algus oli raske,  esimesel aastal on palju üldaineid nagu füüsika ja matemaatika ja kuna gümnaasiumis õppimisest oli päris palju möödas, siis tuli just nende ainetega kõvasti vaeva näha.

„Samas teine poolaasta oli juba kergem kuna tekkis harjumus õppida. Samuti on koolis käimine pere ja töö kõrvalt andnud palju parema ajaplaneerimise oskuse. Vahel imestan isegi, kuhu see aeg enne kadus, sest ka praegu pole jäänud midagi tegemata ega kusagil käimata.,“ räägib Teele ja lisab, et täiskasvanud õppijana on selles mõttes tore, et ka õppejõud kohtlevad tudengit endaga võrdsemalt kui äsja koolipingist tulnuid.

Oluline on lähedaste toetus

Teele on õnnelik, et tal on olemas lähedaste toetus ning ta ei mäleta, et keegi oleks öelnud tema kooliskäimise kohta midagi negatiivset. „Ka tööandjatele soovitan õppivaid töötajaid toetada ning seda päris mitmel põhjusel. Esiteks on töötaja kindlasti rohkem motiveeritud kui saab tööga samaaegselt oma valdkonnas areneda ning tööandjale on ju kasulik kui tal on ettevõttes oma eriala spetsialist,“ lisab ta.

Teele sõnul on kõige olulisem enne otsuse langetamist kõik läbi mõelda. „Kui on kindel mõte ja soov, siis tuleb see teoks teha, sest oma unistusi saab igaüks vaid ise teostada. Kooli ei tasu võtta kui rasket kohustust. Kui vahel on ka raske, see möödub,“ julgustab ta teisi.

Õppima minemine on tähtis otsus ja enne nii suurt sammu on hea ka spetsialistiga konsulteerida. Töötukassa karjäärinõustajaga on inimesel võimalik õppimisplaane arutada ja analüüsida, millist eriala tasuks õppima minna. Rahalisi takistusi aitab ületada tasemeõppes osalemise toetus.

Töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud kutsekoja uuringute põhjal ja nimekiri erialadest täieneb igal aastal. Sel aastal on valikus üle 100  õppekava 35 koolis, õppida saab nii eesti kui vene keeles.  

Tasemeõppes osalemise toetust saavad kõik, kellel puudub kutse- või erialane haridus ja kel on põhi- või keskhariduse omandamisest möödas vähemalt 5 aastat. Lisaks inimesed, kel on kutse- või kõrgkooli lõpetamisest möödunud vähemalt 15 aastat. Toetuse suurus oleneb sellest, kas inimene käib tööl või ei.

Tagasi üles