Uurisime õpilasfirma programmi vedava Junior Achievement Eesti juhilt Kersti Loorilt, kui ettevõtlikud on eesti noored ja kuidas kasvatada heast ideest edukas ettevõte.
Kuidas saada maailmavallutajaks
Programm tegutseb Eestis juba aastast 1992 ning põhitegevuseks on noortele ettevõtlus- ja majandusõppe programmide arendamine, õppematerjalide väljaandmine, õpetajate koolitamine ning võistluste korraldamine. Junior Achievment Eesti (JA Eesti) töötab põhiliselt koolide kaudu ja õppe tugevus on elulähedus, praktilisus ning tegevuse kaudu õppimine.
„On väga positiivne, et ettevõtlus- ja majandusõpe on riiklikus õppekavas, gümnaasiumitasemel kinnitatud ainekavaga valikainena ja põhikoolis läbiva teemana,” räägib Loor. JA Eesti nõustab koole, kuidas ettevõtlusõpet alustada, koolitatakse õpetajaid ja hoitakse nendega tihedat kontakti.
Rahvusvaheline õpilasfirma programm, mis tegutseb koguni 42 Euroopa riigis, on Eestis kasutusel ligemale sajas põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis. Peale õpilasfirma on JA Eestil teisigi ettevõtlusõppe programme, mida pakutakse kõigile kooliastmetele algklassidest gümnaasiumini ja igal aastal osaleb umbes 13 000 õpilast.
„Kui vaadata õpilaste huvi proovida ettevõtlust õpilasfirmas, on see soov viimastel aastatel oluliselt kasvanud,” kiidab Loor Eesti noorte ettevõtlikkust. Sel õppeaastal tegutseb tema sõnul Eestis peaaegu 400 õpilasfirmat ehk ettevõtjaks olemist saab katsetada enam kui 1500 õpilast. Loor lisab, et viimase viie aasta jooksul on õpilasfirmade arv pea kahekordistunud, samuti on kasvanud õpilasfirmade tase.
Kõik on nagu päris
Kõikides JA Eesti programmides on kolm läivat teemat: ettevõtlus, rahatarkus ja tööoskused. Kui algklassides on tähelepanu ettevõtliku eluhoiaku kujunemisel ning arusaamisel pere- ja kogukonna toimimisest, siis järk-järgult liigutakse ettevõtlusteadmiste omandamise, isikliku majandamise teemade ning tööoskuste kujundamise poole. Just õpilasfirmas õpivad noored palju tööeluks vajalikke sotsiaalseid oskusi: meeskonnatööd, enesejuhtimist, ajaplaneerimist, müüki, esitlusoskusi jm. Oluline, et areneb nende enesekindlus, julgus võtta kaalutletud riske ja valmidus hakata ettevõtjaks.
Õpilasfirma programmis käiakse läbi kogu ettevõtluse tsükkel idee arendusest kuni õpilasfirma sulgemiseni: arendatakse ideed ja luuakse ärimudel, tehakse toode või teenus valmis, toodetakse, turundatakse ja müüakse, peetakse raamatupidamist, võetakse kokku finantstulemused ja tegevus, jagatakse kasumit või kaetakse kahjum ning lõpetatakse ettevõte. JA Eesti korraldab rahvusvahelist õpilasfirmade laata ja tublimatele pakutakse võimalust panna end proovile minifirmade (7.–9. klass) või õpilasfirmade (gümnaasium ja kutsekool) võistlustel.
Õpilasfirma erineb äriettevõttest selle poolest, et õpilasfirma ei ole juriidiline isik, vaid õpilased tegutsevad eraisikutena seltsingu vormis. Võrreldes äriettevõttega, on sellisel tegevusel kindlasti piirangud, kuid samas võimalus väikese riski ja kuludega päriselt ettevõtlusega katsetada. Õpilasfirmad tegutsevad väikese mahu ja väikeste kulude juures ning nende suur eelis on, et väga paljud ettevõtjad ning ettevõtted on valmis neid toetama ja edasi aitama, võtmata neid konkurentidena.
Rahvusvaheline mõõde
Viies riigis, sh Eestis aastatel 2015–2017 tehtud õpilasfirma programmi mõju uuring näitab, et see avaldab märkimisväärset mõju noorte sotsiaalsete oskuste arengule ja ettevõtlusvalmidusele, aga ainult siis, kui õpilasfirmale pühendatakse aega enam kui 100 tundi. Need õpilased, kes läbivad kogu programmi, osalevad laatadel ja tegutsevad ka väljaspool kooli, töötavad Loori väitel kindlasti enam kui 100 tundi.
Loor tõdeb, et õpilasfirmade tooted lähevad aasta-aastalt kvaliteetsemaks, pudi-padi või ülejala valmistatud esemeid leiab järjest harvem. Reklaami- ja müügitöö käib väga suures osas sotsiaalmeedia kaudu. Näost näkku müüki on kõige lihtsam praktiseerida laadal ja seetõttu pakutakse noortele selliseid müügivõimalusi. „Näeme, kuidas nii toote kvaliteet ja läbimõeldus kui ka müügiargumendid iga laadaga paranevad,” ütleb Loor.
Selleks, et ideest saaks õpilasfirma, on vaja meeskonda, pealehakkamist, palju tööd ja järjekindlust. See on lihtne valem, mis kehtib nii õpilasfirmas kui ettevõtluses. Õpilasfirmast päris ettevõtet sageli ei saa. Esiteks seetõttu, et see polegi õpilasfirma eesmärk. Loori jutu järgi on noored õpilasfirma protsessist saanud pigem kogemuse ja julguse ning nüüd ootab neid ees koolilõpetamine ja haridustee valik.
Ettevõtluspisik lööb sageli välja hoopis hiljem ja juba valitud erialal. Õpilasfirmast saab edukas ettevõte, kui idee on väga hea või elujõuline. Näiteks on õpilasfirmast välja kasvanud Realister, mis toodab valemivihikuid, Kolm Põrsakest, kes pakub teadusetendusi ja -ringe lastele, Festera, mis töötas välja biolaguneva prügikasti, Spoony, mis teeb šokolaadilusikaid. Sageli ootab õpilasfirmast ettevõtteks kasvanud ettevõtteid ees oluline meeskonnavahetus ning tihti lahkuvad algsed tegijad sootuks.
Inspiratsioon
Robin Saluoks on hea näide sellest, kuidas tänu õpilasfirmale saada edukaks ettevõtjaks. Robin tegutses alguses õpilasfirmas Kolm Põrsakest (Eesti ja Euroopa parim õpilasfirma 2013) ning hiljem lõi ettevõtte eAgronom. Aastal 2018 pälvis parima noore ettevõtja tiitli. Ta jagab oma kogemust.
Puutusin ettevõtlusega kokku juba väga noorena. Mul oli õnne, et isa võttis mind juba lapsena nõupidamistele kaasa, tänu sellele mõistsin, et ettevõtlus pole mingi raketiteadus. Mind motiveerib ja inspireerib see, et ettevõtlus on võimalus muuta maailma selliseks, nagu soovin.
Keskkoolis lõime sõpradega firma Kolm Põrsakest, mille eesmärk on teadusteemaliste ürituste kaudu motiveerida lapsi ja noori õppima. Kaks ja pool aastat tagasi otsustasin edasi liikuda ja lõin ettevõtte eAgronom, mille missioon on ühendada maailma põllumehed ja aidata neil saavutada järjest paremaid finantstulemusi.
Olen rännakul nii mõndagi õppinud. Esiteks kuulan palju kriitilisemalt väliseid nõuandjaid. Nad ei pruugi olla minu valdkonnaga kursis ja võivad anda valesid soovitusi. Tahan, et mul on alati selge ülevaade oma valdkonnast ja teen otsuseid iseenda teadmistele tuginedes.
Teiseks olen mõistnud, et tulemuseni võib viia mitu teed ja ebaõnnestuda võib ka siis, kui pendeldad liiga palju eri võimaluste vahel. Kusjuures võib isegi olla kaks väga head ideed, aga kui need ühendada ja leida konsensus, viib see ebaõnnestumiseni.
Kolmandaks on ettevõttes oluline paika panna, kes mille eest vastutab. Olen õppinud, et tiimitöö ei seisne ühises otsustamises. Parimaid otsuseid tehakse individuaalselt ja meeskonnatöö võti on usaldus, et kaaslased on oma valdkonnas pädevad.
Olen tiitli „Parim noor ettevõtja 2018” üle väga tänulik ja uhke, et eAgronomi revolutsiooni selliselt tunnustati. Samas mõtlesin, et auhind ei muutnud mind mingil moel targemaks, ent ometi hakati mind kutsuma paljudele üritustele, ajakirjanikud võtsid rohkem ühendust jne. Seega olen püüdnud olla iseenda suhtes tähelepanelikum – kas jutt, mida kuulen, on tõesti õige või olen tiitlist pimestatud.
Ettevõtja ABC
- Hakake julgelt peale: praegu ei ole teil midagi kaotada, aga võita oi kui palju.
- Vaadake rohkem peeglisse kui raamatutesse: õppimine on väga oluline, kuid kõige olulisem on mõista olukorda enda ümber ja teha selle põhjal otsuseid.
- Olge distsiplineeritud: hoidke fookust ja tehke pidevalt seda, mida õigeks peate. Väga lihtne on minna kergema vastupanu teed ja teha seda, mida teised ümberringi õigeks peavad.
- Haarake härjal sarvist ja uskuge oma ideesse: ettevõtlusega alustajatel soovitan telefon kätte võtta ja toodet või teenust müüma hakata. Pole mõtet küsida „endast targematelt”, kas idee on hea. Mõni väga kogenud ettevõtja ei pruugi sinu kliendigruppi üldse mõista ja seetõttu idee maha laita.
Uue ajastu töökultuur
Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja ja tööõnnespetsialist
X-generatsiooni loosungid „tee tööd, siis tuleb armastus”; „kes kannatab, see kaua elab”; „raske töö õilistab inimest” jne enam ei kehti ning erinevalt enne 80ndaid sündinud inimestest, keda valmistati ette üheks karjääriks elu jooksul, jõuavad praegu inimesed teha kuni neli eneseteostust elu jooksul, mis tähendab pidevat õppimist ja enda arendamist.
Tänapäeval ei taha inimesed enam lihtsalt tööl käia, vaid otsivad eneseteostust, mis annaks elule sügavama mõtte ja sobiks elustiiliga. Nooremale põlvkonnale on rahast tihti olulisemgi põnev ja arendav töö ning keskkonna- ja terviseteadlikkus. On koguni mõiste roheline karjäär, mis tähendab, et ei taheta minna tööle kohtadesse, kus tööandja ei ole läbi mõelnud oma ökoloogilist jalajälge.
Nn rätsepatööna õmmeldud karjääri, teaduskeeles idiosünkraatilisi töösuhteid eeldasid varem tippspetsialistid ja teadmustöötajad. Kuna nende värbamine ja tööl hoidmine oli võtmeküsimus, kohandati nende heaolu nimel töökeskkond, hüved ja pakuti eraldi kokkuleppeid. Tänapäeval on see mõtteviis imbunud kõikidele ametikohtadele. Organisatsioonid peavad muutuma töötajakeskseks, mis ei tähenda seda, et tööväärtuse loomine muutuks teisejärguliseks, vaid seda, et inimest austatakse, märgatakse, toetatakse ja hoitakse.