Mart Helme: rektorite kriisikogunemiste korraldamine on kohatu

Siseminister Mart Helme ütles, et ei mõista, miks ülikoolide rektorid kogunevad ning neile kolmikliidu poolt antud lubaduse murdmise pärast pead vaevavad.

Mart Helme, kuidas on ikkagi niimoodi, et meil on tegelikult ju majanduses justkui kasvuaeg, aga valitsus on andnud ministeeriumitele käsu kulusid kärpida?

Vot sellist käsku, et kulusid kärpida, ei ole tulnud. Me räägime ikkagi eelkõige uutest investeeringutest ja ministeeriumite lisataotlustest, mille läbivaatamisel selgus, et viie miljardi euro ulatuses raha ei ole.

Kas tööjõukulusid hakatakse vähendama?

Praegu sellist plaani ei ole. Ei olnud juttu sellest, et me peame minema palkade kallale.

Ometi Mailis Reps ütles, et võidakse hakata kärpima, koondama.

Mailis Repsil olid suured ootused õpetajate palgatõusu osas ja need palgatõusu ootused ilmselgelt selle aasta ulatuses ei täitu. Minul on väga selge soov tõsta politseinike, päästjate, häirekeskuse töötajate ja teiste palkasid. Hetkel on pakkumine viisteist miljonit palgatõusu, mis ei ole suur, aga vähemalt inflatsiooni tasandav palgatõus.

Me tuleme ju eelarve juurde tagasi augustis, kui hakkame tegelema konkreetselt 2019. aasta riigieelarvega. Siis näeme, kas on tekkinud vahendid, et saame palkasid tõsta, saame mingisuguseid investeeringuid teha või ei.

Postimehele teadaolevalt on ministeeriumitele laiali saadetud konkreetsed ülesanded protsendipunktidega, kui palju järgmisel neljal aastal tuleb eelarvestrateegias kulusid kärpida.

Ei ole neli aastat. Meil on kaks kriitilist aastat ja need on tekkinud sellepärast, et varasemad valitsused on tegelenud butafoorse eelarve tasakaaluga. Kuna meie riigieelarve seadus nõuab, et peame varasemad ülekulutused tasa tegema reservidesse raha viimisega, siis praegu ongi nii, et vaatamata sellele, et meil on majanduses head ajad, peame raha kõrvale panema. Me ei tea, kas ja millal tuleb kriis või ei.

Praegu otsustate panna raha kõrvale teadlaste heaolu arvelt?

Jällegi vale. Teaduse rahastamist keegi ei kärpinud. See on täpselt sama summa nagu ta praegu oli.

Varem lepiti kokku viia teaduse rahastamine ühe protsendini SKT-st, millele EKRE alla ei kirjutanud. Teie lubasite veel rohkem raha teadusesse suunata.

Nagu ka on peaminister öelnud, selle lisaraha otsimine käib praegu. On täiesti kohatu see streikide väljakuulutamine ja rektorite kriisikogunemiste korraldamine. No ausalt öeldes, kas inimestel üldse külma närvi enam ei ole. Eesti riik ei ole pankrotis. See on naeruväärne, võiks natukene rahulikumalt võtta. 
 

Mis maksab poliitiku sõna ja allkiri? Allkirjad pandi alla ja lepiti kokku, et teadlastele suunatud raha tõuseb 1 protsendini. Ja nüüd seda ei tule.

Seda peate küsima nendelt, kes seal allkirja andsid. Meie seda allkirja ei andnud.

Enne valimisi lubasite, et tõstate politseinike ja päästjate palkasid. Nüüd hakatakse ministeeriumi kulusid kärpima, see vist võimalik ei ole.

Jälle te kasutate vale sõna, keegi ei kärbi ministeeriumi kulusid. Ministeeriumi töö jätkub ja me vaatame üle selle, kuidas me saame hakkama lisavajadustega. Ja lisavajadusteks hetkel raha ei ole.

Ehk siis palgad ei tõuse?

Ei ole öelnud seda. Ütlesin, et augustis hakkame tegema järgmise aasta eelarvet ja siis me näeme, et kas me leiame järgmise aasta palgatõusuks viisteist miljonit või me ei leia. Mina arvan, et leiame.

Kuidas on idapiiriga lood? Kas me lähme odavamat varianti tegema?

Idapiiril on väga palju auke, mida on vaja lappida. Seda raha ei olegi kunagi olnud. Sest see oli ulmeprojekt, mis kirjutati kokku. Nüüd me oleme reaalse olukorraga vastamisi ja  näeme, et saame piiriehitamist jätkata. Aga peame seda tegema odavamas versioonis. Sellele saame hiljem hakata juurde ehitama kogu seiresüsteemi, trooniplatvorme, lisa juurdesõiduteid, varugeneraatoreid.

Kui seal on umbes viiskümmend kilomeetrit sood, kuhu on kavandatud sõiduteed, millel ka veoautod saavad sõita, siis see loomulikult saab kallis. Niisugused asjad jäävad ära. Esialgu me ehitame välja need kohad, kus käib salakaubavedu.

Ministeeriumid peavad kokku hoidma. Ei saa teha neid kulutusi, mida on planeeritud ja soovitud. See vastab tõele.

Kui palju on plaanis siis «kokku hoida»?

Nende numbrite kokkulöömine käib praegu. Valdkondade kaardistamine ja kokkuhoiukohtade otsimine käib. Ministeeriumid said juhtnööri oma kulutused üle vaadata ja võimalikud kokkuhoiukohad esitada rahandusministeeriumile.

Kust siis plaanitakse täpselt kokku hoida?

Igasugused jooksvad kulud on võimalik kokku hoida. Väga paljusid asju on võimalik ajatada. Seiresüsteeme ja varugeneraatoreid on võimalik ajatada. Kas me teeme praegu drooniplatvormid või lükkame drooniplatvormide ehitamise näiteks aastasse 2024.

Praegune variant, millega me piiri väljaehitusel edasi läheme, siis see on kümnetes miljonites. Praegu on võimalik kokku hoida sadu miljoneid eurosid ja teha neid siis, kui tekivad reaalsed võimalused.

Umbes aasta tagasi ütlesite ERR-ile, et riigil on raha nii palju, et küsimused katteallikatest on kohatud. Täna on selline seis, kus väga paljud ministeeriumid küsivad, miks me ei saa seda, mida meile lubati.

Osa nendest ministritest olid eelmises valitsuses ja nad peaksid endale väga hästi aru andma, mida nad lubasid enne valimisi. Ma ei hakka näpuga näitama. Aga katteallikatega me tegeleme. Me saame ka üle riigi vaadata, missugused suured projektid me ära jätame.

Ei ole kusagile kadunud see, et me võtame riigile laenu. Me võtame laenu mitte selleks, et seda laiali jagada, vaid selleks, et maanteed ehitada. 

Tagasi üles