Pensioni teema jätab noored külmaks

Foto: Tallinna ülikool

Kuigi  noored on üldiselt teadlikud täiendava säästmise vajadusest, ei osale just paljud pensionisüsteemides, kinnitavad teadlased.

Euroopa riike iseloomustavad vananev elanikkond ja madal sündimus. See tähendab, et tulevikus suureneb pensioni saajate arv, töötajate arv aga väheneb. Eriti puudutab see noori, sest nende väljavaated piisava vanaduspensioni saamiseks on üha enam küsitavad.

Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse (RASI) juhitud projektis „Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad” analüüsiti muude teemade kõrval tänapäeva noorte võimalusi oma vanaduspõlve majanduslikult kindlustada.

Praegused noored vahetavad eelmiste põlvkondadega võrreldes sagedamini töökohti, seda nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samuti on noortele iseloomulik töötamine ajutiselt või ebatüüpiliste lepingutega – tähtajalised töölepingud, FIE. Millist mõju avaldab see väljavaatele saada inimväärset pensioni?

Noortel soovitatakse säästa ja täiendavalt investeerida, nt erapensionisse või tööandja pakutavatesse pensionisüsteemidesse ning mitte loota üksnes riiklikule süsteemile. Kuigi  noored on üldiselt teadlikud täiendava säästmise vajadusest, ei osale just paljud pensionisüsteemides. Võib arvata, et selle põhjus peitub muuhulgas töötee alguse ebakindluses: noore jaoks on esmatähtis kindlustada oma lähitulevikku. Teisalt on probleeme ka süsteemides endis: eri riikides välja teenitud pension ei ole sageli n-ö kaasaskantav. Seega võib juhtuda, et rahvusvahelist karjääri teinud noor jääb välja teenitud pensionist ilma. Neid ohte tasub teadvustada juba töötee alguses.

TLÜ RASI juhitud projekti rahastas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm „Horisont 2020”.

VAATA ÕPPIMISVÕIMALUSI: https://www.tlu.ee/yti