Sisuturundus

Tehnoloogiad aitavad ühiskonda avada

Kai Pata

FOTO: Tallinna ülikool

Avatud ühiskonna tehnoloogiate tundmine aitab igaühel juhtimisotsustes osaleda ja jagamismajanduse lahendusi luua.

Avatud ühiskond on kodanike ühiskond. Me kõik, kas üksi, vabaühenduste või esinduskogude kaudu, oleme kaasatud otsustesse, tuleviku vastutustundlikku kavandamisse, aga ka ühiskonna igapäevasesse toimimisse.

Avatud ühiskonna liikmed on valmis ise leidma viise, kuidas olulisi väärtusi esile tuua, ühiskonnas vastutust, kohustusi, aga ka hüvesid jagada. Veel enam: inimesed ei luba sel juhul enda eest otsustada, kellelgi teisel oma elu korraldada.

Mitte ülalt alla, vaid alt üles

Jõud ühiskonnas muutusi luua on niiviisi inimeste endi kätes. Mitte ülalt alla, vaid alt üles otsustatakse, kellel on kui palju õigus ühiskonnalt oodata ja kui palju tuleks ise maksudega panustada, aga ka seda, kuhu ja kuidas rajada ebameeldivaid, aga siiski vajalikke ehitisi.

Avatud ühiskonnas pole ka digitehnoloogiate alased teadmised ja oskused vaid valitsejate ja korporatsioonide kasutuses. Kodanikud ja vabaühendused teavad, kuidas tehnoloogiad toimivad, oskavad luua puudu olevaid võimalusi ja teenuseid, millest on kasu nii nende oma kogukonnas kui ka ühiskonnas tervikuna. Nii arvestatakse ja kajastatakse ühiskonnaliikmete ootusi ja tegemisi võrdsemalt, teabe ja andmete kogumine ja jagamine on avatud kõigile.

Teadmised, kuidas tehnoloogia toimib, on aga vaid vahend, et luua ühiskonda, mis on võrdsem, kaasavam ja solidaarsem. Praegu sõltub tehnoloogia rahastajatest – järelikult riigist ja ettevõtetest. Seega on oluline muuta tehnoloogiate rahastamise mehhanismi nii, et

seda juhiks inimesed, vabaühendused, et kodanikud oskaks ja teaks, kuidas riigi tehnoloogiad toimivad, milliseid väärtusi loovad.

Igaühe tuleviku huvides

On selge, et lahendused ülalt eriti ei toimi, sest ei arvesta võimalike kasutajate harjumustega ega rakenda nende harjumusi uues kontekstis. Sageli pole kasutajal ka usaldusväärset võimalust tehnoloogia usaldusväärsuse kontrollimiseks. Inimese ja arvuti interaktsiooni rakendamine ja koosarendus on siin seega väga oluline.

Küsimus pole siin vaid üksikutes ettevõtmistes ja algatustes, vaid kogu tuleviku kavandamises. Uued, arvuti intelligentsusel töötavad mudelid kasutavad andmeid sisendina, et teha ennustusi tuleviku kohta. Seega on väga oluline, et neis mudelites ei jäetaks mingit sihtrühma kahe silma vahele, kasutataks kõiki võrdväärselt kohtlevat teavet, kõiki kajastavaid andmeid.

Samas on loomulik, et esile ei tõsteta ainuüksi inimeste vajadusi, vaid et elukeskkonda käsitletakse terviklikuna ja jätkusuutlikuna ega peideta ka võimalikke negatiivseid arenguid.

Kes aga peaks ülikoolide kõrval avatud ühiskonna tehnoloogiaid arendama ja kasutama? Kindlasti vabaühenduste aktivistid, kogukonna eestvedajad ja riigisüsteemide arendajad, aga ka andmeanalüütikud. Luua tuleb ka uusi, koostöise valitsemistehnoloogia ja teenuste loomise arenduse ja analüütikute ametikohti.

Tutvu avatud ühiskonna tehnoloogiate õppekavaga: https://www.tlu.ee/ost

Tagasi üles