Mirell Merirand, Anu Tammeleht ja Maarja Hallik GTL labori ideega NULA inkubaatoris

FOTO: Tallinna ülikool

Eesti noorte kodanikuteadmised on heal tasemel ning aastate jooksul tõusnud, kuid oskus neid rakendada on vähene.

Noorte kodanikuaktiivsus on alates 2009. aastast langenud. Sama trend valitseb ka keskkonnahariduses. Ometi vajame üha enam noori, kes parema tuleviku nimel oskavad ja julgevad lahendada keerulisi probleeme, võtta vastutuse ning juhtida ennast ja teisi.

Väljakutseid jagub nii keskkonna alal, sotsiaalvaldkonnas, valitsemises kui ka majanduses. Ometi ei paku kooliharidus selleks hetkel piisavalt võimalusi. Mis võiks olla lahendus?

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus loob ja uurib GTL labori algatuse raames erinevaid projektõppe formaate, kus õpilased saavad luua kohalikus kogukonnas või ühiskonnas laiemalt positiivset muutust ja selle käigus midagi päriselt ise ära teha.

Seejuures on oluline luua seoseid kohaliku ja globaalse tasandi vahel, et paremini mõista, miks asjad on nii nagu nad on – et kõik oleks omavahel tasakaalus ja seotud.

Projektipõhist ja kogukonnakeskset õppimist, nagu pakub GTL labor, on mujal maailmas üsna palju uuritud ja seda hinnatakse just seetõttu, et säärane lähenemisviis toetab tähenduslikku ja sügavat õppimist ning 21. sajandi oskuste kujundamist noortes.

Põnevamate näidetena maailmast võib tuua näiteks RiSMART algatust USA-s ja Open Schools for Open Societies (OSOS) projekti Euroopas. Eesti kontekstis saame esile tõsta haridusprogrammi Ettevõtlik Kool, Vabaühenduste Liidu Kogukonnapraktikat ja MTÜ Mondo valikainet Globaliseeruv maailm, mis kõik mingil määral toetavad ise tegutsemist, maailma paremat mõistmist ja kogukonna kaasamist õppesse.

Saue kooli õpilased Helsingis Co4Lab üritusel oma projekti tutvustamas

FOTO: Tallinna ülikool

GTL labor kui muutuste looja

GTL labor on võtnud ambitsioonika eesmärgi mobiliseerida Eesti ühiskonda ühiselt sõnastama meie (ja maailma) olulised arenguväljakutsed ning -eesmärgid ja osalema nn katusprojektide väljatöötamises. Labori ülesanne ongi pakkuda inspiratsiooni ja vahendeid nii noortele kui ka kogukondadele oma algatuste elluviimiseks, samuti tuge õpetajatele ja koolijuhtidele.

2019. aasta kevadel esitati GTL laboris osalevatele noortele väljakutsed uute toodete, teenuste jt ideede algatamiseks ning väljatöötamiseks, mis lahendavad mõnd päris probleemi – nt kuidas vähendada ja sorteerida jäätmeid, tagada ühiskondlikku sidusust või muuta õppimine koolis efektiivsemaks. Kaasatud olid jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells, haridus-idufirma Feedbee jne.

Plaanis on ka projektide konkursi ja platvormi loomine, mis erinevaid algatusi, eksperte ja võimalikke koostööpartnereid ühendaks, aitaks andmeid koguda ja tegevusi visualiseerida. Lõppeesmärk on mõõdetav muutus nii õppijates kui ka ühiskonnas.

Tulemuspõhine lähenemine

GTL labori raames on tehtud pilootuuringuid ühiskonnaõpetuse ja inglise keele ainetes, samuti on katsetatud ettevõtlusaine raames. Täheldada võib muutusi nii õpilastes, õpetajates kui ka “transformatiivset” mõju kogukonnale. Näiteks otsustas Saue gümnaasiumi 8. klass luua“ GTL in English” raames tühjana seisnud hoone asemele kogukonna kino, kohviku ja hosteli, toetushääl saadi ka omavalitsusest.

Pilootprojekti “Ühiskonnaõpetus ühiskonna sidususe toetajana” raames küsitleti noori kodukohast lahkumise teemal. Mõju oli ootamatu: kui projekti alguses soovis kodukohast pärast kooli lõppu lahkuda 77% vastanutest, siis projekti lõpul vaid 33%.

Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Mirell Merirand rakendab start-up kursuse raames aga CoFounder programmi. See on väljakutsepõhine ettevõtlusõpe, kus noortel on võimalus läbi loovate lahenduste, meeskonnatöö ja toetava keskkonna ning mentorluse abiga oma ideid päriselt ellu viia. Selle aasta edukamaks projektiks võib pidada küberkiusamisele loodud lahendust, mida käidi ka Telias kampaania “Suurim julgus” raames esitlemas.

Huvitav õppekava: https://www.tlu.ee/hti/sisseastumine