Ametlik: «maatriksimehest» mõrvar ja sarivägistaja on Eesti 41. eluaegne vang

Harju maakohus mõistis eluks ajaks vangi Enriko Nurme, kes vägistas 2017. aasta novembris nelja päeva jooksul Tallinnas kaks naist ning tappis mehe.

FOTO: Eero Vabamägi

40-aastasest Enriko Nurmest (endise nimega Aimer Kivimägi) sai mai lõpus ametlikult Eesti 41. eluaegne kinnipeetav, kui pärast ringkonnakohtu poolt karistuse muutmata jätmist, on Nurm ja tema kaitsja otsustanud asja riigikohtusse mitte edasi kaevata.

Enriko Nurme kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennoki kinnitusel riigikohtusse asjaga edasi ei minda. «Ta on täielikult tunnistanud oma tegevust, isegi rohkem kui seda uurijad teadsid ning mingit vaidlust ju tõendatuses ei ole. Kui mu klient arvab, et ta on vaimuhaige, siis mõlemad kohtud on leidnud, et 80-leheküljel olev ekspertiisiakt on tehtud põhjalik ning minu klient on selle järgi süüdiv. Pole midagi teha, siin pole mingeid muid tõendeid vaja hinnata,» ütles Ennok. Seetõttu pole mõtet ka riigikohtusse minna, sest kolmanda astme kohus ei hakka tõendeid kuidagi teistmoodi hindama.

Harju maakohus mõistis Nurmele käesoleva aasta veebruaris eluaegse vanglakaristuse kahe naise vägistamise ning ühe inimese jõhkra tapmise eest. Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi pandi kõik kuriteod toime kolmel päeval 2017. aasta novembris.

12. novembril kella 18.30 paiku ründas Nurm Tallinnas Hipodroomi läheduses asuva metsatuka ääres naist. Ta lähenes ohvrile selja tagant, haaras kannatanul ümbert kinni ja lohistas ta metsa. Et naine ei saaks vastupanu osutada, lükkas Nurm ohvri selili maha, istus talle peale, peksis naist rusikaga näkku ning lõpuks vägistas. Seejärel röövis ta naiselt mobiiltelefoni, dokumendid ja pangakaardi ning põgenes. Hiljem selgus, et Nurm oli läinud pangaautomaadi juurde ja võtnud kannatanu pangakaarti kasutades välja 600 eurot.

Ööl vastu 13. novembrit ründas ta järgmist naist Koplis asuvate garaažide juures. Süüdistatava käitumismuster oli ka seekord sama. Õnneks kuulis naise karjeid üks mees, kes tormas appi. Tänu sellele jäi kuritegu lõpule viimata ja süüdistatav põgenes sündmuskohalt.

Koukis noaga silmad peast

15. novembril läks süüdistatav tuttava mehe juurde, kellelt röövis pangakaardi ning seejärel ta võikalt tappis. Nurm soovis oma ohvrile tekitada võimalikult palju piinu. Oma ütlustes on mees tunnistanud, et püüdis tekitada oma ohvrile selliseid haavu, et ta kohe ei sureks vaid võimalikult palju piinleks ja valu tunneks. Näiteks hoidus ta arteri läbi lõikamisest. Selleks, et kannatanu ei karjuks ja keegi appi tulla ei saaks, toppis ta ohvrile suhu käterätikust tropi. Kui oli juba selge, et kannatanu nagunii sureb, lõi ta kannatanule noaga mõlemasse silma. Seda tegi elajalik Nurm nii tugevasti, et noa tera puutus vastu kolpa. Kuna kannatanu vaatamata sellele siiski ei surnud, siis hakkas mees teda kägistama.

«Ma võtsin noa välja ja küsisin Kalevi käest, kas tal raha on. Kalev hakkas närviliselt nihelema ja tõmblema, kui ta nuga nägi. Sain aru, et ta kartis. Kalev kartis, et ma löön teda selle noaga. Ma tahtsin enne tema tapmist teda röövida. Kalev ütles, et tal on pangakaardi peal natuke raha. Seejärel küsisin pangakaardi PIN-koodi. Olin eelnevalt vaadanud, et koridoris rippuva Kalevi poolmantli taskus oli SEB pangakaart. Kalevi pangakaardi võtsin enne silmade läbi torkamist koridorist poolmantli taskust ja panin selle endale teksade või jope taskusse,» rääkis mõrtsukas oma koletust teost ülekuulamisel.

Loe veel: Võikad detailid: tapetud mehele oli suhu topitud kokkukäkerdatud käterätt 

Mõtteid juhtis «maatriks»

Enriko Nurm on kohtus küll enese süüd tunnistanud, kuid oli enda sõnul kuritegude ajal «maatriksi» mõju all. Menufilmist «Matrix» tuntud aju kontrollivast virtuaalmaailmast kirjutas Nurm ka enne võikaid kuritegusid oma sotsiaalmeediakontol. Kaks päeva pärast jõhkraid tegusid kirjeldas süüalune Facebookis, kuidas «maatriks» teda ning tema poega jõhkralt mõjutab ja piinab.

«Tehakse meiega mida tahetakse jne ja ära tapma alates 2006, 2007, 2009 ja eriti alates 2014. aastast, kuni siiamaani… Sellepärast, et seda ei lõpetata ära – hakkasin ma 12.11.2017 aasta õhtul lihtsalt väga jõhkralt kõigile vastu tegema – röövima –vägistama-tapma jne. Siin ei ole enam minu jaoks vahet – nemad teevad Maatriksi kaudu salaja ja päriselus kavalalt, et mitte keegi aru ei saaks ja ka otseselt, siis mina teen seda päriselus, sest minu käes ei ole Maatriksi võimu…,» kirjutas Nurm toona sotsiaalmeedias.

Ehkki selline jutt kõlab igale täiemõistuslikule inimesele vaimuhaige inimese luuluna, on mehele tehtud kõige kõrgetasemelisem kohtupsühhiaatriline kompleksekspertiis, mille järgi on Nurm süüdiv ning sai kuritegude ajal väga hästi aru oma tegevusest.

Politseil oli Tallinnas pidurdamatu kurjategija kinnipidamisega kiire, sest nagu selgub mehe enda tunnistusest, oli tal plaanis pärast esimest tapatööd uuesti vägistama ning juhuslikke inimesi tapma minna. Samuti oleks ta hea meelega tapnud ka need kaks varasemalt vägistatud naist, kui tal selleks oleks võimalus avanenud.

«Kuradi rott, ma lõikan su kõri läbi»

Seda, et mees on üliohtlik ning ta tuleb ühiskonnast eraldada, toetab ka tema käitumine vanglas. Kohtusaalis kõikidel istungitel ülimalt rahulik olnud mehe õige loomuse kohta annavad aimu vangivalvurid, keda Nurm on korduvalt rünnanud.

Näiteks lõhkus Nurm Tallinna Vanglas viibides oma kambri aknaklaasi, murdis sealt peopesasuurused klaasikillud ning loopis nendega valvureid, kes pidid varjuma kilpide ja kambri uste taha. Nädalapäevad hiljem ähvardas jälgimiskambrisse pandud Nurm valvurid ära tappa. Jalaga vastu kambri pleksiklaasist seina tagudes röökis kinnipeetav valvuritele: «kuradi rott, ma löön su maha, lõikan su kõri läbi.»

Et aga esimene kord valvureid vigastada ei õnnestunud, proovis Nurm kuu aja pärast sama asja uuesti. Seekord lõhkus mees duširuumi akna, murdis sealt umbes 15x20 sentimeetrised tükid ning pani need visates valvurite poole teele, seekord ka üht vigastades, tekitades valvurile kätte kahesentimeetrise lõikehaava.

Enriko Nurm on Eesti 41. eluaegne vang. Eluaegsete vangide seas ei ole ühtegi naist.

Tagasi üles