Tööandjate jaoks cum laude'l suurt väärtust ei ole

Apteekri töö on ühiskonnale ülioluline. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Tööandjad ja värbamisagentuurid tunnistavad, et neid töötajate hinded ei huvita, loeb vaid kõrgharidus. See tähendab, et kooli vaevalt lõpetanud tööotsija on cum laude’ga lõpetajaga võrdne. Sama tunnistavad ka cum laude'ga lõpetanud.

Kõrgharidust on Eestis alati väärtustatud ning Eurostati andmetel oli kõrgharidusega inimesi 2014. aastal 43 protsenti elanikkonnast. See oli vaid kaks aastat pärast seda, mil kõrgharidus tehti kõigile tasuta. Seega võib eeldada, et viis aastat hiljem on kõrgharidusega inimesi Eestis mõni protsent rohkem. Inimesi on rohkem kui töökohti. Paljud kõrgharidusega inimesed on ise tunnistanud, et nad on pärast kõrghariduse omandamist läinud kutsekooli või rakenduskõrgharidust omandama.

Peale selle, et kõrgkoolides domineerib teooria praktika üle, tekib küsimus, ega eestlased ehk üleharitud pole? Tööandja ja värbamisagentuurid tunnistavad, et kõrgharidus loeb vaid kindlatel ametikohtadel, muidu kõrge formaalne haridus oluline pole.

Tööotsija peab olema mitmekülgne, vaid kõrgharidusest ei piisa

Brandemi värbamisagentuuri tegevjuht Marie Evart just seda sama ka kinnitab. Kõrghariduse olulisus sõltub väga palju sellest, millisele ametikohale töötajat otsitakse.

«Lihttööde puhul pole kõrgharidus oluline, pigem otsitakse inimesi, kes on valmis pühendunult oma tööd tegema ja saaksid oma tööga hakkama,» sõnas Evart.

Evart lisas, et kõrgharidus on oluline vaid spetsialistide ja juhtide tasemel, samas ei peeta oluliseks niivõrd kindla ja spetsiifilise valdkonna hariduse olemasolu, vaid sobib ka laiem eriala. Tänapäeva ametikohad on tihtipeale kombinatsioonid mitme valdkonna tegevustest ja ei ole enam nii palju n-ö traditsioonilisi radu, kus inimene õpib raamatupidamist ja töötabki edaspidi raamatupidaja ametikohal.

«Pigem otsitakse kombinatsiooni mitmest oskusest ja kogemusest, nt hiljuti otsisime oma kliendile töötajat, kellel pidi olema tootmise valdkonna haridus, tugev projektijuhtimise ja turunduse kogemus ning tänapäevased teadmised tootearendusest. Kogemus sarnasel töökohal ja positiivsed näited eelnevalt saavutatud tulemustest kaaluvad tihtipeale kõrghariduse olemasolu üle,» sõnas Evart.

Tööotsija peab olema mitmekülgne. Peale kõrghariduse on vaja ka muid oskusi.

FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Sama käib Marie Evarti sõnul ka kutsehariduse kohta. Kuigi mõnel ametikohal on see möödapääsmatu, siis on kogemus näidanud, et pikk kogemus sarnasel ametikohal ja positiivsed referentsid eelnevatelt tööandjatelt kaaluvad kutsehariduse olemasolu üle. Tööandjate silmis on need ettevõtted kõrgemalt hinnatud, kes on tööaja suhtes paindlikumad ja aitavad töötajal põhitöö kõrvalt haridust omandada.

«Sellistel tööandjatel on konkurentsieelis ja võimekus kasvatada endale n-ö kvalifitseeritud tööjõudu,» ütles Evart ja lisas, et märksa olulisem on hinnata inimest tervikuna ning mõista, milline on kandidaadi motivatsioon õppida ning tema väärtus ja panus ettevõttesse.

Värbamisjuht Kätlin Pall firmast aTalent OÜ sõnas, et värbamisel omab suurt osatähtsust see, millises valdkonnas ning mis positsioonile kandidaati otsitakse. ATalent on Eestis orienteeritud äri ja tehnoloogia valdkondadele, mistõttu kõrgharidus või kutseharidus on olulised.

«Usun, et igasugune haridus annab hea sisendi, et mõista teatud valdkonda paremini ning valmistuda tulevaseks tööks. Tihtipeale ei olegi niivõrd oluline õpitav eriala, vaid pigem õiged isikuomadused ja piisav võimekus viia alustatud õpingud ka eduka lõpuni. Ka varasema töökogemusega kandidaatidele lisab täiendav õpe tööandjate silmis väärtust,» sõnas Pall.

Tööotsingu portaal CV Keskus avaldas, et 2019. aasta tööotsijate seas populaarseimad tööandjad on Swedbank, Telia ja Eesti Energia, kõik sellised kohad, kus kõrgharidus on väärtustatud, kuid seal on üks suur aga.

Telia on üks populaarsemaid tööandjaid Eestis.

FOTO: Jessica Gow/TT/TT NEWS AGENCY

Swedbanki personalijuht Ülle Matt ütleb, et kõrgharidus annab inimesele võime laiemalt mõelda, luua seoseid, analüüsida, järeldusi teha ja sellest lähtuvalt ka oma töös vajaminevaid otsuseid langetada. Haridus ja haritus ei kaota oma väärtust kunagi ja jäävad tööjõuturul alati väga olulist rolli mängima. 

«Ülikoolidiplom üksi kellestki head spetsialisti või juhti ei tee, seega ainult kõrgharidusest ei piisa,» ütles Matt.

Ülle Matt lisas, et kutseharidusel on kõrgharidusega tööjõuturul samaväärne roll ja tema väärtus on ajas kasvanud. «Me vajame Eesti tööjõuturul häid spetsialiste, kel oleks ettevalmistus konkreetses valdkonnas, sest see aitab kaasa tulemuslikule tööle ja suurendab kohanemisvõimet muutuvas keskkonnas. Kahjuks on Eestis pikka aega olnud olukord, kus kutseharidus ei ole olnud eriti populaarne. Õnneks on kutsehariduse roll ajas muutumas ja ka õppijate hulgas populaarsemaks kujunemas,» selgitas ta.

Eri ametikohad eeldavad erinevaid oskusi ja kompetentse. Kui kõrgharidus on akadeemiline, siis kutseharidus annab erialalised spetsiifilised oskused ja need on väga vajalikud tööstusharude käigushoidmiseks ja arenemiseks. Üks annab pildi ja pinnase, teine annab konkreetsed oskused.

«Kutsealase ettevalmistusega spetsialiste hinnatakse tööjõuturul väga. Sageli võib olla mõne valdkonna spetsialisti värbamine keerulisem kui juhi värbamine. Kutsealase ettevalmistusega töötajaid otsivad tööandjad tikutulega taga,» ütles Matt.

Telia personalijuht Eneken Jalast sõnas, et nende ettevõttes on kõrgharidus vajalik ja oluline.

«Inimeste valikul ja värbamisel arvestame nii lõpetatud haridust, sobivust ametikohale kui ka inimese väärtusi,» sõnas Jalast ja lisas, et ka kutseharidus ettevõtte jaoks inimeste valikul ja värbamisel oluline. Kuid kutsehariduse puhul on tähtis, mida on noor inimene koolis kutsehariduse baasil õppinud. See võib tähendada, et kokk või kondiiter puhtalt selle haridusega Teliasse tööle ei pruugi saada.

Tööandjaid tööotsija hinded ei huvita

Brandemi värbamisagentuuri tegevjuht Marie Evart, et nemad pole oma projektides hinnetele tähelepanu pööranud, samuti pole seda oluliseks pidanud ka nende kliendid. «Lõpetaja hinded ei ennusta kindlasti tema sobivust ettevõttesse ega prognoosi ka seda, kuivõrd hästi ta oma tulevast tööd tegema hakkab,» selgitas Evart.

Ta lisas, et eraldi on tehtud töötajatele vaimse võimekuse hindamiseks spetsiaalseid teste. «Selliste testide tulemused annavad otsustamiseks oluliselt rohkem infot kui matemaatika hinne lõputunnistusel,» selgitas Evart.

Värbamisjuht Kätlin Pall firmast aTalent OÜ sõnas, et nende kogemuse põhjal tööandjad kandidaatide hindeid ei vaata.

«Usun, et tänapäeval on pigem vähe ettevõtteid, kes õpitulemuste alusel kandidaate pingeritta seavad,» arvas Pall.

Ettevõtted korraldavad tööotsijatele eraldi teste.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Ka Swedbankis töötav Ülle Matt sõnas, et hinded ei ole olulised.

«Üldiselt on enamikul tööandjatel kogemus, et head hinded ei garanteeri ilmtingimata edukat hakkamasaamist tööl ja ka vastupidi. Hinnetest olulisem on kindlasti võimekus oma teadmisi töösse rakendada, neid edasi anda, kasutada ja tahet panustada. Head haridust väärtustavad alati kõik tööandjad, kuid samavõrd oluline on ka hea töökogemus ja isiklikud tööalased saavutused. Seda peab inimene ikkagi töökohal tõestama,» sõnas Matt.

Telia personalijuht Eneken Jalast küll ütles, et nende firmas on kõrgharidus oluline ja vajalik, aga samas ei pruugi hinnete pool olla määrav, sest värbamisel lähtutakse eeskätt inimese kompetentsusest, isiksuse omadustest ning motivatsioonist.

Hindeid tööturul ei pea oluliseks ka cum laude'ga lõpetajad

Aastal 2018 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureuse cum laude'ga lõpetanud Laura Hääl sõnas, et kuigi ta tunneb, et see võib-olla eristab teda teistest, siis ta ei usu, et see talle mingi suure eelise annab.

«Arvan, et tööandjad hindavad siiski rohkem kogemust ja lihtsalt seda, et kõrgharidus oleks omandatud,» ütles Hääl ja lisas, et cum laude'ga lõpetamine oli isiklik soov.

Sama väljendas ka eelmisel aastal infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureuse cum laude'ga lõpetanud Madli Kaljula. Tema jaoks oli tegu sportliku hasardiga, miks cum laude saavutada, sest tööturul aitab see kaasa vähe.  «Kui see üldse kuidagi aitab,» ütles ta ja lisas, et cum laude on kasulikum edasisel õpiteel, kui ta püüab magistriõppesse minna.

Anonüümseks jääda sooviv, kuid 2018. aastal ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuse cum laude'ga lõpetanud tudeng sõnas, et ta ei tunne, et tööturul sellest oleks kasu olnud, pigem isegi vastupidi.

«Tööle kandideerides kohtasin isegi vestlustel suhtumist, et cum laude teeb minust nohiku, kes ainult õpib, kes on n-ö raamatutark ning kel on prioriteediks ainult väga head hinded. Tegelikult see minu puhul absoluutselt paika ei pea,» sõnas ta.

Ta lisas: «Teiselt poolt ei ole ma ka kogenud, et mind oleks tööle võetud just cum laude pärast või et see oleks töölevõtmisel oluliseks faktoriks osutunud. Pigem mängivad tööturul rolli ikkagi praktilised kogemused ja tutvused.»

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni samamoodi cum laudega lõpetanud Tuuli-Ann Freienthal sõnas, et on kuulnud vestlusi, kus arvatakse, et cum laude võib tööturul isegi takistuseks olla.

Tuuli-Ann Freienthal sõnas, et kuigi ta on kuulnud vestluseid, kus arvatakse, et cum laude võib tööturul takistuseks olla, siis tema nende väidetega nõus pole.

FOTO: Andres Paabos

«Ülikooli viimasel semestril oli mul kursusekaaslastega üks n-ö demotiveeriv vestlus. Me sattusime rääkima cum laude'st. Nende selge sõnum oli see, et cum laude on pigem tööturul takistav asjaolu ning argumente tuli seinast seina. Peamine põhjus oli nende meelest see, et kui tööandja näeb, et töötajal on cum laude, siis võib eeldada, et tegemist on kuivikuga, kes on ainult raamatutark ja püüab kogu aeg mingeid ideaalne, mis reaalses tööelus pole alati kättesaadavad. Keegi isegi lisas, et cum laude'de CVd pannakse kohe prügikasti,» kirjeldas Tuuli-Ann.

Kuid ta lisas, et ta nende argumentidega väga nõus ei ole, sest cum laude sellisel looval erialal nagu ajakirjandus ja kommunikatsioon näitab, et tal on väga hea ajaplaneerimisvõime ja tööeetika. «Seega ma usun, et cum laude pole mingi omaette imeloits, mis uksi avab, aga see on selline ekstra suleke, mis lisab kandidaadile midagi, millega ta eristub ja jääb meelde,» ütles ta.

Õpilaste motivatsioon tuleb nende endi seest

Tuuli-Ann Freienthal sõnas, et kui ta esimest korda ülikooli läks, siis oli tema sooviks omandada vaid kõrgharidus, cum laude mõte tekkis ühe õppejõu tagasiantud kodutöö järel.

«Esimene kord, kui ilmselt üldse julgesin cum laude enda peakesse lasta, oli siis, kui õppejõud saatis mulle tagasi mu päris esimese kodutöö ja sain teada, et ma olin üks vähestest, kes oli saanud maksimumpunktid,» ütles ta. Sellel momendil tekkis tal tunne, et tõenäoliselt tal lihtsalt vedas, aga mõne kuuga sai ta aru, et tema eriala kodutööd ongi «tema stiili» ja see aitab tal hästi hakkama saada.

Tuuli-Anni, nagu ka paljusid teisi tudengeid, motiveeris häid hindeid saama aukartus. «Aukartus teadmiste, õppejõudude, Tartu Ülikooli ja üleüldse akadeemiliste reeglite vastu motiveeris mind pingutama ja «krunn kuklas, kütma»,» sõnas ta.

Umbes 10 aastat tagasi tehtud tööandjate uuring näitas, et tööandjad vähemalt toona väga ülikoolilõpetanute hindeid ei vaadanud.

Tartu Ülikool nõuab tudengitelt vaid õppekava täitmist. Ülejäänu on tudengite enda teha.

FOTO: Margus Ansu

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk sõnas, et ülikool peale õppekava täitmise muid nõudmisi tudengitele ei sea, kuid see, milliste tulemustega tudeng lõpetada tahab, tuleb õppurilt endalt.

«Kindlasti on mängus nii sisemine kui väline motivatsioon. On neid, kes põhimõtteliselt ei tee oma elus midagi alla maksimumtulemuse. Kindlasti on ka neid, kes tahavad järgmisesse astmesse sisse astumiseks saada parimaid tulemusi. Ja loomulikult on neid, kes venitavad kuidagi läbi,» sõnas Valk.

Seega ülikoolis pingutada pole otseselt vaja, tähtis on läbi saada ning leida oskustele sobiv töökoht. Vahet ei ole, kas sul on cum laude Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast või kokapaberid kutsekoolist. Kõigil on tööturul võrdne võimalus leida haridusele ja oskustele sobiv töökoht.

Tagasi üles