Finantsinspektsiooni juhatuse liige: rahapesu tippajal vastutas selle tõkestamise eest vaid 1,5 inimest

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm kommenteerib ajaloo suurimat rahapesuskandaali, mis leidis aset Eestis 2007-2015, mil läbi Eesti pankade liikus ligi 200 miljardi euro ulatuses kahtlase päritoluga ja põhiliselt Venemaalt pärit raha. Andre Nõmm tunnistab, et rahapesu kõrghooajal vastutas finantsinspektsioonis rahapesu eest vaid 1,5 ametikohta ja et 2014. aastal Danske Bankis mitte-residentide äriüksuse sulgemise ajendiks sai Venemaa Keskpangalt laekunud kange sisuga kiri.

200 miljardit eurot ei ole peenraha, võrdluseks, kogu Eesti riigi selleaastane eelarve on 11 miljardit eurot.  Kuidas on võimalik, et kõik need aastad mitte midagi ei märgatud?

Isegi Eesti süsteemis vahendatakse makseid triljonites eurodes. Mis puduutab 200 miljardit, praegu ei ole veel kogu sellel rahal silti küljes, et see kõik on rahapesu, seda peab uurimine näitama. See number tuleb Danske Banki enda siseraportist. Aga 2014. suutis Finantsinspektsioon Danske Bangas kinni panna selle kõrge mitte-residentidega äri. Aga miks me varem ei märganud, esiteks, Eesti mingil hetkel oli panganduses ka sillaks ida ja lääne vahel, nüüd on küll juhtunud see, et me ei ole sellega hakkama saanud või pisut naiivsed olnud nende riskide hindamisel nende rahade puhul. Võibolla toetuti liigselt ka uurimisorganitele, oli arusaam see, et kui prokuratuur või politsei ei suuda Venemaaga suheldes kuritegu tuvastada, siis kuidas pank suudab või finantsjärelvalve.

Nii et teie ootasite instruktsioone prokuratuurilt ja ise rahapesu ei uurinud?

Päris nii see ei olnud, toonane koostöö võrreldes tänasega oli teisel tasemel. Meil oli ka jagatud järelvalve Taani finantsinspektsiooniga.

Kui talvel Rootsi meedia lipulaev SVT koostöös Postimehega tõi päevavalgele ka rahapesu Swedbankis, kas see tuli finantsinspektsioonile üllatusena, et ka seal pangas on rahapesu aset leidnud?

Ei, absoluutselt mitte. Me tegelikult juba eelmise aasta lõpus alustasime kõikides pankades kontrolli. Sel aastal läksime Swedbankiga veel põhjalikumaks.

Kas eelmisel nädalal Swedbanki Eesti filiaali juhatuses tehtud suurpuhastus tuli teile üllatusena või olite sellest eelnevalt teadlik?

Seda ma ei saa kommenteerida. See on pooleli olev menetlus.

Ega Eesti finantsinspektsioon Swedbanki selles osas ei survestanud?

See oli formaalselt panga enda otsus, aga ma rohkem kommenteerida ei saa, me tuleme oma tulemustega välja sügisel.

Kui nii paljudes pankades on rahapesu avalikuks tulnud, siis tekib küsimus, kas SEB tõesti puhtalt pääses? Kas ka seal käib uurimine?

Me oleme igal pool pankades sees ja me tegeleme lähemalt nende riskiallikatega, mis meile on silma jäänud. Täpsemalt ma kommenteerida ei saa.

Kui suur on üldse teie meeskond, kes rahapesuga tegeleb?

Kui me toome võrdluseks 2007-2014, siis finantsinspektsioonis toimetas rahapesu tõkestamise valdkonnas 1,5 ametikohta. See näitab ka seda, milline see ressurss tollel ajal oli.

Ja millised olid prioriteedid.

Jah. Täna me oleme suurendanud oma meeskonna 7-liikmeliseks, mis on minu hinnangul väga hea, meil on hea meeskond, me oleme viimase nelja aasta jooksul väga palju arendusi teinud oma metodoloogiates, oma lähenemistes, suunistes.

Tunnistate, et 1,5 kohaga selles valdkonnas midagi ära teha oli sisuliselt võimatu?

See oli raske, paraku see nii tollel ajal oli. Konkreetselt oli meil üks rahapesu tõkestamise valdkonna juht ja tal oli üks spetsialist, kes küll poole kohaga tegeles ka teiste töödega.

Swedbank ootab ärevusega, millise hiigeltrahvi Rootsi finantsinspektsioon neile määrab. millised on Eesti võimalused nende karistamiseks? 

Finantsinspektsiooni juht on Riigikogu ees ettekannet pidades palunud neid trahvimäärasid juba aastaid suurendada, aga trahvi suurus krediidiasutuse seaduses on täna 32 000 eurot. Minu jaoks on siin pildil midagi väga valesti! Kui riskid pargitakse Eesti ühiskonda ja seda ei suudeta siin selliste juhtumite puhul tagasi võtta riigieelarvesse näiteks kõrgete trahvide kujul, see ei ole õige. Praegu on 10-15 rahapesu kaasust Euroopas, kus trahvid ulatuvad miljarditesse.

Eestile jääb vaid mainekahju!

Paraku see nii on.

Millised trahvisummad oleksid piisavad?

Me võiksime rääkida sadadest miljonitest.

Finantsinspektsioon on ise ka uurimise all. Euroopa pangandusjärlevalve (EBU) alustas veebruaris ametlikku uurimist nii Taani kui Eesti finantsinspektsioonide suhtes, kuidas nad ei suutnud täita EL õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Mis seis sellega on?

See menetlus on ametlikult lõpetatud. Rikkumisi finantsjärelvalvete tegevuses ei leitud. Puht juriidilises mõttes meile etteheiteid ei olnud. Lõppeks oleme me ju ka asutus, kes ainsana Eestis ja ka Taanis on selle rahapesuskeemi kinni pannud.

Õiguskomisjonis uuriti ka rahapesu teemat ja komisjoni juht Jaanus Karilaid tõi välja, et ei saa välistada ka korruptsiooni, kus teatud ametnikud võisid ka teadlikult seda teemat kalevi all hoida ja et ei saa välistada ka poliitilist korruptsiooni.

See oleks väga halb, aga seda peaks siis uurimisasutused uurima. Mind ei ole kunagi ükski poliitik püüdnud mõjutada ja mul on olnud väga erinevad poliitikud nõukogus, aga see küsimus on teistele organitele.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni protokollid näitavad, et riigiametnikud olid ammu teadlikud, et Venemaalt voolavad Eestisse ja Eestist välja kahtlased rahavood. Juba 2008 aastal räägiti selles samas valitsuskomisjonis, et Eestis pestakse läbi pankade Venemaa musta raha. Ka Venemaa Keskpanga president hoiatas, et Venemaa ettevõtted kannavad raha välisfirmadele ning neil on arvelduskontod Läti, Leedu ja Eesti pankades. Samal aastal kurtis prokurör Steven-Hristo Evestus, et Vene õiguskaitseasutused ei anna infot välja. Kas finantsinspektsioon ka kuidagi selle peale alarmeerus või oldi siis veel 2008. aastal uinuvas olekus?

Me ei olnud sugugi uinuvas olekus. 2006, 2007 pöördus meie poole Venemaa Keskpank ja viitas siis teatud ohtudele, me reageerisime sellele adekvaatselt. Me saatsime uurimisorganitele ehk rahapesu andmebüroole edasi selle teabe, et selline päring on tulnud, see puudutas loetud kliente ja see puudutas Danske Banka. Me tegime päringu ka Venemaa võimudele, et kuna raha tuleb Venemaa süsteemist, me soovime parmeini aru sada, millega on tegu, aga see koostöö ei realiseerunud. Me tegime omapoolsed kontrollid ja need kliendid lahkusid pangast. Aga kangem kiri tuli Venemaalt meile 2013. aastal, selle pinnalt oli meile selge, et seda riski me endale lubada ei saa, et tõenäoliselt me koostööd Venemaaga  ei saa edasi arendada, mis rahaga konkreetselt tegemist on, aga meie suund oli see Taani panga äriliin lihtsalt Eestis kinni panna.

Mis oli kirja sisu?

Kirja sisu oli sama, et on kahtlus, et Danske Banki kaudu käib varjatud tegevus.

Selles mõttes on huvitav, et kui prokuratuur räägib, et Venemaa ei andnud infot välja, siis te räägite, et muudkui tulid kirjad palvega uurida rahapesu?

Ma ei süüdistaks prokuratuuri, eks eelkuriteo tuvastamine peaks toimuma koostöös selle riigiga, kus see kuritegu toime pandi ja ma kujutan ette, et neil olid tollel ajal samasugused raskused seda asja uurida.

Tagasi üles