Sisuturundus
Ettevõtjad murravad müüte: „Kutseoskustega inimesed teenivad kõrgemat palka kui kõrgharidusega ametnikud“
Tänased koolilõpetajad on valikute ees, millist teed edasi minna. Mida õppida, et tuleviku töömaailmas läbi lüüa – just seda küsisime tänastelt tipptegijatelt tööstuse, ehituse, IT ja toitlustuse vallas. Ühtlasi purustavad eksperdid nii mõnedki levinud müüdid kutsehariduse kohta.
MÜÜT: Mida seal kutsekoolis passida, tööle võetakse niikuinii!
Tipptegijad on ühisel arusaamisel, et järjest enam mängivad eduka karjääri kujunemises rolli oskused. „Oma töös veendun igapäevaselt, et tööturul on konkurentsieelis just nendel, kes päriselt midagi teha oskavad,“ lausub Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. Mida keerukamaid oskusi töö tegemiseks vaja on, seda olulisem on kutseõpe, kus tõepoolest spetsialistide ja meistrite juhendamisel on aega nii teooriaks kui praktikaks. „Lammutada suudab igaüks, kuid ehitamiseks on vaja häid teadmisi ja erialaseid oskusi,“ kinnitab AS Kodumaja juht Andrus Leppik ja lisab, et kutseharidus annab hea ettevalmistuse.
Isegi söögivalmistamine on tänapäevaste seadmete ja võtetega midagi muud kui koduse pannkoogi küpsetamine. „Restoranitöö on põnev ja loominguline maailm, mis areneb väga kiiresti ning muutub üha rahvusvahelisemaks,“ tõdeb kokk ja ettevõtja Joel Ostrat. „Õpin iga päev midagi uut ja eeldan seda ka teistelt,“ lisab ta.
Müüt: Ainult kõrgharidus annab kõrge palga ja muretu tuleviku!
Statistikaameti andmetel on just oskustöötajad ja kutsespetsialistid palgakasvu tipus – seega saavad oskajad oma töö eest head palka küsida. Triin Ploompuu sõnul on masinatööstuses palk Eesti keskmisest 17% kõrgem. Keevitajate, ehitajate, elektrikute ja paljude teiste elualade kutsespetsialistide palganumbrid võivad mõnest akadeemilise haridusega ametniku teenistusest juba kordades kõrgemad olla. Niisiis jutt, et kõrgharidus kindlustab kõrgema töötasu, ei pea alati paika.
Seda kinnitab Kodumaja AS kvaliteedi- ja personalijuht Kristina Sutt, kelle sõnul on nende ettevõttes ehituse oskustööliste keskmine brutotasu 3000-3500 eurot kuus. „Lisaks katab Kodumaja eksportmaade ehitusplatsidel töötamisel ka töötajate reisi- ja majutuskulud ning maksab välislähetuse päevaraha,“ nendib Sutt.
Müüt: IT-sektoris saavad tööd patsiga poisid, kes on valmis päevad läbi programmeerima
Ka IT-sektor on tuntud oma kõrge palgataseme poolest, kuid sellele vaatamata on töötajaid puudu. Noori talente värvatakse nii otse koolipingist kui ka piiri tagant. „Võib-olla kardavad noored oma õpi- ja elukutsevalikuid tehes programmeerimist, kuid IT sektor on palju laiem kui vaid programmeerimine ja tarkvara arendus,“ märgib IT-spetsialist Peeter Marvet. „Zone.ee töötajaist vaid viiendik on arendajad. Teine viiendik on süsteemiadministraatorid ja klienditoe spetsialistid, kes aitavad ühendada kasutaja ja arvutid. Ülejäänud on turundus-, äri-, ekspordi- ja muud spetsialistid. Nii et IT-ettevõtetes on ka mitmeid teisi oskusi vaja.“
IT-sektorit peetakse kõige kiiremini kasvavaks valdkonnaks, kus prognooside kohaselt suureneb töötajate arv lähiaastatel 1,5 korda. Praktilised oskused on ka IT-vallas läbilöömiseks olulised ning kutseharidus annab selleks mitmekülgse baasi, sest õppida saab nii tarkvara kui riistvara, kasutajakogemuse disaini ja süsteemiadministraatori oskusi.
Müüt: Kutsekoolist edasi õppima minna ei saa
„Vale puha – Tartu Kutsehariduskeskuse vilistlastest keskmiselt 20% jätkavad õpinguid,“ kinnitas turundusjuht Kaire Mets. Lisaks käivitas kool koostöös IT-ettevõtetega sündinud uus kutsehariduse IT-Akadeemia õppekava tarkvaraarenduse erialal. „See on reaalne alternatiiv gümnaasiumile, sest 4-aastane õppekava annab võrdselt head praktilised tarkvara arendaja oskused ning üldõpingud gümnasistidega sarnases mahus, et edukalt riigieksamid sooritada,“ selgitab Mets. „Enamgi veel, head eksamitulemused koos pärisoskustega on eeliseks kõrgkooli astumisel. See on kiirtee, et teha tulevikus kõrgelt tasustatud tööd ning lennukat karjääri IT sektoris,“ lisab ta.
Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu kinnitab aga trendi, et praktilisi kutseoskusi tullakse õppima ning ennast täiendama ka peale kõrgkooli. „On palju neid eksperte, kel on juba kõrgharidus ja amet mõnes tootmisettevõttes, kuid kes otsustavad läbi kutseõppe lihvida oma praktilisi oskusi või soovivad teatud seadmeid tundma õppida,“ toob Ploompuu näite. Kutsekoolidest leiavad õppimisvõimalusi ja omale sobiva õppevormi ka täiskasvanud.
Lisainfo: www.khk.ee/sisseastumine