74-aastane Ants: «Tuljakut» tantsin siiani puhtalt ära
Kõige vanem tantsupeoline

74-aastane Ants Kangur on tänavu vanim tantsupeoline.

FOTO: Lilli Tölp /

74-aastane Ants Kangur Pärnust osales oma esimesel tantsupeol 1962. aastal. Tänavusel tantsupeol on ta kõige vanem rahvatantsija.

«Ma käisin esimesel tantsupeol 1962. aastal, kui olin keskkooli poiss,» ütles Ants. Nimelt tantsurühma sattus ta nii, et koolis pidid nad kõike tegema. Ants laulda ei osanud, siis saadeti ta tantsima. «No ma muidu sporti tegin ja puhkpilli mängisin ka,» lausus ta.  

Esimene tantsupidu oli Antsule põnev kogemus ning ka tervel rühmal olid võimalused teised. Nimelt ta ei mäleta, et rühm oleks pidanud maksma toidu, sõidu ja rahvariiete eest. «Tollal poleks jõudnud ka, seda summat maksta.»

Ants Kangur ei karda ühtegi tantsu. 

FOTO: Lilli Tölp /

«Omal ajal oli üks tants nimega «Päev rannal,» seda me tampisime mitu nädalat järjest,» meenutas ta raskelt selgeks saadud tantsu. Selle tantsu õpetamiseks tulid Pärnusse kohale Tallinnast tantsujuhid, kes aitasid lihvida seda. Tantsu tegi keeruliseks see, et kõik pidid tantsima kui üks mees, mis tähendas, et keegi ei tohtinud koperdada ega hiljaks jääda. «Ta ei ole küll ballett aga on midagi taolist,» selgitas Ants. Lisaks varasematel tantsupidudel tantsiti vennasrahvaste tantse ja üks raskematest Antsule olid Ukraina tantsud. ««Seppade tants»- see oli võimas,» lausus ta ja lisas, et põlvetõstetega läheb seal ikka tükk aega, kuid rahvas käis just seda vaatamas. «Ma ise väga ei vaataks, parem tantsiks,» sõnas Ants ja lisas, et kui ta peaks sattuma  vaatama, siis ainult tugevat truppi, kes suudaks selle jõuliselt ära tantsida. Vanasti tundus kõik poole kiirem, pidid tantsu lõppedes kiirelt ära jooksma ning kui teiste rahvaste tantsud tulid, siis pidi lausa jooksu pealt riideid vahetama.

Tema esimene tantsupidu oli 1962. aastal. 

FOTO: Lilli Tölp /

Ants abiellus ülikoolis 1967. aastal ja pärast seda käis ta koos oma naisega tantsimas. «Me käisime tantsupidudel koos oma naisega,» ütles ta.

1975. aastal pidi ta aga tantsupeo proovist otse operatsioonile minema. «Mul oleks tulnud pimesool enne välja lõigata, kui jõudsin tantsupeo suurtesse proovidesse,» rääkis Ants. «Ei suutnud seal väljakul ikka olla,» selgitas ta. Ants läks väljakult otse meditsiinitöötaja juurde, kes ütleski talle, et tal tuleb pimesool välja lõigata. Õnneks leiti Antsule asendaja ja ta partner sai tantsupeol ikka osaleda. Ta ise oli siis 10 päeva haiglas. «See oli ikka väga kehv. Ilmusid ajalehed, kus oli kirjas tantsupeost. Vaatasin sealt igat uudist, pidin küll kaasa elama, kuid tantsida tahtsin ikka.»

Praegu on tantsud muutunud vormiliselt. Ants ütles, et iga asi areneb, kuid vormiline muutus tähendab seda, et klassikalist rahvatantsu on jäänud vähemaks. «On sisse tulnud ja seda on ka rohkem. Omal ajal tehti ka väga keerulisi mustreid.»

Tantsupeo «pulmades» oli Ants kaamli üks küürudest. Kaks meest panevad lina peale, näha on neli jalga ning küürude vahele istub peigmees, keda kantakse pruudi juurde. 

FOTO: Lilli Tölp /

Kõige vanemale tantsupeolisele ei ole keeruline ükski tants. Tal pole ka ühtegi lemmikut tantsu, sest talle meeldivad erinevatel aegadel erinevad tantsud. Pika mõtlemise peale ütles Ants, et kõik need tantsud, mis sisaldavad labajalga on talle rohkem meelepärasemad, kuid kordab üle, et ta ei pelga ühtegi tantsu. ««Tuljakut» tantsin siiani puhtalt ära,» lausus ta ja lisas, et see on pidulik tants ning iga päev ta seda ei tantsiks. Ka tänavused tantsupeo tantsud pole rasked tema sõnul.

Küsimusele, miks poisid peaksid rahvatantsu tantsima, on Antsul väga konkreetne vastus. «Liikumist tuleb alustada juba varakult. Lisaks saavad poisid enesekindlust juurde ja esinemisoskust pakub rahvatants ka,» ütles Ants. Tema sõnul on ka palju lisahüvesid tantsimisega jätkata, eriti kui on tugev grupp: «Saab reisida ja tantsida festivalidel.»

Tantsupidu on talle üks rõõmus sündmus, kuid on ka neid hetki, kus tuleb pisar silma. «Pisarad on ikka silma tulnud, kui keegi teine kõrval pisardab, eks siis ka minul tuleb vesi silma.»

Tagasi üles