Tartu endine abilinnapea kaebas prokuratuuri kohtusse

Valvo Semilarski

FOTO: Sille Annuk

Ligi kaks aastat altkäemaksukahtluse all olnud endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, milles nõuab prokuratuurilt ebaõige väite ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Lõuna ingkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Gross ütles 2017. aasta oktoobris toimunud pressikonverentsil, e Tartu linn on Eestis üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ta leiab, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad. Kui toona leidis Gross, et prokuratuuril on oma väljaütlemiste ja tegevuste õigustuseks «kaalukad tõendid», siis nüüd, ligi kaks aastat hiljem lõpetas Gross kriminaaluurimise altkäemaksu asjas «kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu».

Semilarski esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul ületas prokurör kahtlustuse esitamise päeval toimunud pressikonverentsil õiguslikke raame, mille piires peab prokuratuuri tegevus toimuma. «Kindlas kõneviisis esitatud väide altkäemaksu võtmisest ja äraostetavusest osutus ebaõigeks, kuid see ei ole siin ainus probleem. Euroopa inimõiguste kohus on näiteks Venemaa aga ka Leedu suhtes tehtud lahendites korduvalt rõhutanud, et uurimise etapis peavad riigi esindajad olema sõnakasutusega hoolikad, et mitte kujutada inimesi kurjategijatena enne kohtuotsust. Selleks kohustab prokuratuuri süütuse presumptsioon, mida käesoleval juhul Valvo Semilarski suhtes kahjuks ei järgitud. Kellegi kujutamine kurjategijana stigmatiseerib teda negatiivselt ning toob kaasa suure hulga ebameeldivaid hingelisi üleelamisi, eriti kui juba ainuüksi kahtluste uurimine võib nende esitajatel võtta aega aastaid,» lisas ta. «Õigusriigis ei tohi prokuratuur käituda kauboina, kes iga krõpsatuse peale esimese asjana järelemõtlematult kuuli krõpsatuse suunas teele saadab, võimalike tagajärgede peale mõtlemata.»

Kohtule saadetud kaebuses seisab, et iga inimese au riivab tugevalt väide kuriteo toimepanemisest, kui ta seda toime pannud pole. «Vastustaja poolt kaebaja avalik kujutamine tõsikindla kurjategija ja altkäemaksu võtjana olukorras, kus altkäemaksu kahtlustuse aluseks olevad asjaolud olid alles välja selgitamisel, on lubamatu, vastuolus süütuse presumptsiooniga ning kaebaja suhtes ebaõiglane. /.../ vastustaja poolt kaebaja kohta avaldatud Tsitaat on eriti halvustava ja negatiivse sisuga, kuivõrd kaebaja on nende väidete tõttu tembeldatud avalikult altkäemaksu võtjaks ja ebaausaks isikliku kasu eesmärgil tegutsevaks ametiisikuks, olgugi, et igasugune alus kaebaja selliseks sildistamiseks puudus,» kirjutatakse kaebuses.

Semilarski esindajad, vandeadvokaadid Nääs ja Diana Minumets viitavad, et «Riigikohus on oma praktikas osundanud, et au teotamise korral tuleks kompenseerida seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Samuti on Riigikohus leidnud, et kui isikut eriti halvustavad faktiväited avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. Seega Riigikohtu senise praktika kohaselt on isiku maine olulise kahjustamise fakt piisav, et lugeda rahaliselt hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju tekkinuks.»

Semilarski palub kohtult mõista prokuratuurilt välja õiglane rahasumma tema au teotamisega ja hea nime kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga palub Semilarski, et õiglase rahasumma suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks määraks käesolevas asjas kohus. Samas lisavad tema esindajad, et prokuratuur ei ole kaebaja alusetu sildistamise eest vabandanud ning hüvitis peab mõjutama prokuratuuri hoiduma sarnasest õigusrikkumistest tulevikus.

Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused alkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud ning ajakirjanduses on ilmunud värvikas kirjeldus kohtuasja aluseks olnud stseenist, kuidas kaitsepolitsei kaastöötaja proovib edutult Suvorovile konjakipudelit sokutada. 

Eelmisel kuul tunnistas prokuratuur, et alust Semilarskile altkäemaksusüüdistuse esitamiseks tegelikult ei ole.

Tagasi üles