Kuula klippe Aaviksoo ja vilepuhuja kohtumisest: rektor valetas ajakirjanikele korduvalt
Täiendatud TTÜ kommentaariga

TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

FOTO: Joosep Pank/Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo vassis Postimehe ajakirjanikega korduvalt ning jätkas pooltõdede ja sulaselgete valedega ka tänasel pressikonverentsil. Postimees avaldab selle tõestuseks helikatked TTÜ doktorant Keegan McBride'i kohtumisest ülikooli juhiga.

Aaviksoo võib olla peamine asjaosaline, kelle tõttu Nurkse instituudi euroraha petuskeem õigel ajal avastamata jäi.

Aaviksoo väitel ei kandnud tema algatatud ülikooli siseaudit vilja kahel põhjusel. Esiteks pani ta süü McBride’ile, kel polnud viis kuud tagasi ette näidata piisavalt asitõendeid, mis andnuks alust Ragnar Nurkse instituudi projektide rahakasutusse üldse sekkuda.

Teiseks ei andnud Aaviksoo ise TTÜ siseauditile McBride’lt saadud üksikasju edasi, kuna tahtis kaitsta tema anonüümsust. Nüüd teame, et selle asemel korraldati audit, kust probleemsed projektid sootuks välja jäid.

Tegelikult on rektori ütlused Postimehe uurimise vältel mitte ainult korduvalt muutunud, vaid lähevad mitmes kohas vastuollu tõenditega. Kuidas ka ei vaataks, ei näita Aaviksoo sammud palavat soovi petuskeem läbi hammustada. 

Olid asitõendid või ei?

«Kui oleks olnud konkreetne sisend, oleks ma saanud konkreetseid projekte kontrollida,» põhjendas Aaviksoo täna ajakirjanikele. Kui ajakirjanikud tähelepanu juhtisid, et talle pakuti asitõendeid, eitas rektor toimunut. «Missugused ta pidi mulle saatma? See jutt päri adekvaatne ei ole,» kinnitas Aaviksoo.

Tegelikult pakkus McBride rektorile asitõendeid kaks korda. «Mul on tõendeid süsteemsest ja institutsioonilisest pettusest,» kirjutas McBride SMSi-vahetuses Aaviksoole juba enne, kui nad 15. märtsil rektori kabinetis kohtusid.

Postimehe käsutuses olev kohtumise helisalvestis algab sellega, et McBride avab arvuti ja asub rektorile dokumente näitama. Nende hulgas Exceli tabelit ühe projekti päris- ja võltstöökoormustega, mida McBride Aaviksoole selgitab.

«Ta ei esitanud tõendeid. Dokumente ma ei ole näinud, neid ei ole minu käes ja minuni ei ole neid jõudnud,» kinnitas Aaviksoo täna pressikonverentsil.

Ka see väide ei klapi viis kuud varem toimunud neljasilmavestlusega. «Ma võin teile saata selle kohta dokumente,» pakub McBride helisalvestisel rektorile.

Ajakirjanikud pärisid Aaviksoolt täna ka, miks ei kasutanud ta võimalust Keegan McBride’ile helistada ja temalt tõendeid juurde küsida. «Mis mõttes helistanud?» keerutas Aaviksoo. «Ütleme nii, et see ei ole kogu tõde – ta pakkus, aga neid ei olnud, ei tulnud.»

Tegelikult on see, mida rektor McBride’ile neljasilmavestlusel ütles, täpselt vastupidine. Salvestiselt kuuleme, kuidas rektor ise kinnitab, et tal on olemas doktorandiga telefonikontakt ning samuti, kuidas McBride pakub tõendeid, kuid Aaviksoo suhtub pakkumisse leigelt.

«Ei teadnud projektide nimesid»

Postimees kirjeldas sel nädalal rektor Jaak Aaviksoole korduvalt tema vestlust vilepuhujaga. Muu hulgas mainis ajakirjanik, et Aaviksoo sai kohtumisel kätte konkreetsete petuprojektide nimed.

«Ei, ei, ei ei. Ta [McBride] ütles, et Euroopa liidu projektides on tööajatabeleid täidetud valesti ja muid asju ka. Kui tal oleks konkreetseid kaasuseid, mingi töötaja…» rääkis Aaviksoo eile, päev enne Postimehe artikli ilmumist.

Kohtumise salvestis maalib risti vastupidise pildi. Sealt selgub, et Aaviksoo ise on see, kes projektide nimesid küsib ja need üles kirjutab.

Tagantjärele teame, et need projektid ei jõudnud kunagi siseauditisse, mille Aaviksoo aprilli algul alustada käskis. Rektor väitis täna ühtäkki, et ei andnud petuprojektide infot siseauditile edasi vihjaja enda kaitseks.

«Ma rääkisin selle edasi siseauditile ja teadusprorektorile üldsõnaliselt. See selgitab, miks me ei asunud selle konkreetse projekti kallale,» ütles Aaviksoo. «See samm on lihtsalt selleks, et vältida võimalikku nõiajahti. Sellest mitte väga terav ja mitte väga konkreetne reaktsioon.»

Nimetatud projektid jäeti auditist välja

Mis edasi juhtus, meenutab kõike muud kui pettuse avastamise protsessi. Aaviksoo ütles, et see, millised projektid täpselt auditisse kaasatakse, jäi siseauditi otsustada. Kuna pettuses kahtlustatav projekt oli siseauditi andmetel juba Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud, jäeti see valimist lihtsalt välja. Lisaks seati auditi valimi miinimumsumma niimoodi, et ka teised probleemsed projektid sinna ei sattunud. 

Lisaks rääkis Aaviksoo täna ajakirjanikele, et ei teadnud, kes talle vihje andis ja kas seda inimest sai üldse usaldada. «Me ei tea tänaseni avalikult ja kinnitatult, kes oli see noormees, kes mu audientsi palus, kuigi me seda ilmselt aimame,» sõnas rektor täna. «Tänase päevani mul ei ole päris selge selle inimese motivatsioon.»

Tegelikult olid McBride ja Aaviksoo korduvalt kohtunud. Viimati alles kolm kuud enne vestlust – 23. detsembril – jäid nad Nurkse instituudi siseüritusel lobisedes pildilegi.

Nurkse instituudi professor Robert Krimmer (vasakul), Keegan McBride ja Jaak Aaviksoo 2018. aasta detsembris lõbusalt juttu ajamas.

FOTO: DigiGovLab/Facebook

Ka McBride’i motivatsioonis ei näinud Aaviksool mingeid kõhklusi olevat, kui ta 15. märtsi salvestisel ütleb: «Sinu lähenemine ütleb mulle, et sa oled konstruktiivselt motiveeritud, nagu minagi.»

TTÜ rektor seletas täna ajakirjanikele, et lootis kokkuvõttes auditiosakonna peale, et kui pettus on, siis nood selle avastavad.

«Ma uskusin, et kui need [väited] tõele vastavad, siis auditil ei ole raskusi selle väljaselgitamisega. Täna mul on tõepoolest küsimus, et kuhu – missuguste rataste vahele – nende võimalike rikkumiste avastamine jäi.»

Loe veel

Aaviksoo ja TTÜ neljas kommentaar

23. augusti hommikul saatis tehnikaülikool läbi pressiesindaja järjekordsed selgitused, miks ikkagi Aaviksoo ei käsitle vilepuhuja näidatud materjali tõendina ning miks talle nimetatud projekte ei kontrollitud.

Ülikooli hinnangul ei olnud McBride'i esitatud dokumendid tõendid, sest:

«Tuleb teha vahet pettust kinnitava tõendi ja projektidokumendi vahel. Kuniks projektidokumendi osutumist pettuseks ei ole tõendatud, ei saa seda käsitleda pettust kinnitava tõendina,» vahendas ülikooli pressiesindaja Epp Joala TTÜ seisukohta.

«Projektidokumentidele on rektoril ja auditil tõesti  ligipääs, kuid need ei ole ilma kontrolli ja vastava otsuseta pettust tõendavad dokumendid.»

Samuti rõhutab taas ülikool, et vihje alusel korraldati siseaudit, milles puudusid aga nimetatud projektid. Endiselt viitab ülikool konfidentsiaalsuse kokkuleppele põhjendamisel, miks nad McBride'i nimetatud projekte ei kontrollinud.

Tagasi üles