TTÜ uurimiskomisjoni juht: Ammendavat vastust pole. Tõepoolest – kahtlane!

Uurimiskomisjoni juht Renno Veinthal.

FOTO: Erik Prozes

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uurimiskomisjoni narratiiv: professorid tegid üle 5000 tunni tööd, mida ei ilmne ühestki avalikust allikast ning teised asjaosalised lihtsalt ei teadnud, et projektis osaleb ka «tiim B».

Selle kohta on mul väga keeruline ammendavat seletust anda. Tõepoolest – kahtlane.

Renno Veinthal

Ragnar Nurkse instituudi projektirahastust uurinud TTÜ uurimiskomisjoni juht ja prorektor Renno Veinthal väidab, et projektis mitteosalemises süüdistatud professorid unustasid publikatsioonides seose rahastusega lihtsalt mainimata või valmisid projektiga seotud teadusartiklid tagantjärele ning aruandlusesse ei jõudnud.

Samuti väitsid TTÜ uurimiskomisjoni liikmed tänasel pressikonverentsil, et projektiga seotud tunnistajad (Postimees vestles kolmega) lihtsalt ei teadnud, et projekt hõlmas tegelikult ka teoreetilist osa, mille tegid ära teised teadlased. Need teadlased töötasid eraldiseisvalt: ühelgi projekti koosolekul nad ei osalenud.

Tegemist olevat vaid projetkijuhi juhtimisveaga, kes tegelikust osaliste arvust «tuumikgruppi» ei teavitanud.

Miskipärast ei pidanud projektijuht vajalikuks mainida salapäraseid panustajaid ka siis, kui teda skeemitamises süüdistati.

Doktorant Keegan McBride'i vestlus projektijuht Robert Krimmeriga, kes ei pea vajalikuks mainida, et doktorant eksib, kui teda skeemitamises süüdistab. Krimmer avaldab vaid lootust, et asjad ehk muutuvad tulevikus "läänelikumaks" ning olukorda tuleb hoida "paindlikuna".

FOTO: Kuvatõmmis Skype'ist

Komisjoni sõnutsi on neil eelnevate väidete kohta veenvad tõendid, mida nad hetkel aga avalikkusega jagada ei saa.

Järgneb usutlus TTÜ uurimiskomisjoni juhi Renno Veinthaliga.

Kui suur rikkumine see siis on, et tööajatabeleid pole projekti kohta talletatud?

See on väga tõsine rikkumine. See on väga halb. Ei pea üldse võimatuks, et kõik need osad, mille kohta pole tabelit, osutub abikõlbmatuks ning raha küsitakse tagasi.

Olgu aga märgitud, et meie komisjon ei pea tööajatabelite külge klammerduma. Me võime ka muid asju hinnata.

Lindistusel, mis oleme ka Postimehes avaldanud, räägib instituudi juht Erkki Karo mingisugusest reservide ehitamisest. Samuti kinnitab ta seal näiteks, et instituudi käitumist võib tõepoolest nimetada mingil määral pettuseks. Milles ta seal lindistusel teie arvates räägib, kui kõik on justkui korrektselt projektis osalenud?

Ma ei saa Erkki Karo eest rääkida. Arvan, et Karo, olles väga tugevalt tulemusele orienteeritud, peab innustama inimesi teadusprojekte taotlema. Aastaeelarvest umbes pool tuleb püsivatest allikatest, teine osa tuleb konkurentsipõhistest toetustest. Selleks, et instituut saaks olla suurem, ongi ju vaja edukalt taotleda projekte.

Vestluse kontekst oli siiski väga selgelt fiktiivse tööpanusega tegelemine. Te tahate väita, et ta rääkis seal lindistusel lihtsalt europrojektide tähtsusest?

Ma ei ole seda lindistust sellisena kuulanud. McBride neid lindistusi meile ei andnud.

Igatahes on olukord selline, et McBride väidab, et inimesed ei teinud tööd, aga projektijuht ja teised inimesed väidavad, et tegid.

Palun selgitage mulle, kuidas avalikult leitavast informatsioonist, kaasa arvatud OpenGovIntelligence kodulehel leitavast publikatsioonide nimekirjast, ei leia me ühtegi muud teadlase nime, kui need, kes olid nii-öelda tuumikgrupi liikmed.

Selle kohta on mul väga keeruline ammendavat seletust anda. Tõepoolest – kahtlane.

Ajatabeleid ka pole.

Jah, eriti, et ajatabeleid ka pole. Aga need inimesed on meile esitanud ja näidanud publikatsioone, mis ei valminud vaid projekti kestel, vaid ka selle järel. See on ju mõistetav, et projekti lõppkuupäevaga saab projekti kausta panna need publikatsioonid, mis on valminud ja mil on viide rahastajale.

Euroopa Komisjon kinnitabki ju rahastamise vastavalt neile publikatsioonidele, mis jõuavad aruandlusesse.

Aruandesse saab panna ainult need artiklid, milles on ära märgitud tänuavaldus rahastusele. Siin on ka oma loogika. Nüüd ütleb mõni teadlane näiteks: «Ma unustasin märkida.»  Noh... too bad.

Kui tavapärane see ikkagi on, et mitu tuumikgrupi liiget (me rääkisime ju ka teiste projektiosalistega) pole kuulnud kordagi midagi teiste teadlaste panusest samasse projekti?

Ei oska laiemalt kommenteerida. Mu enda praktika on selline, et võtad kickoff koosolekul kogu grupi kokku, seletad, mida vaja teha on ja nii edasi.

Just. Kas teil on teavet, et lisaks neljale inimesele oleks veel keegi mõnel koosolekul osalenud?

Ma olen neid koosoleku protokolle näinud, mida te silmas peate. Aga seal kõrval on väide, et selline ongi Robert Krimmeri tööviis – töötada ühe grupiga nii, ja teisega otse, ja mitte teha selliseid... ühiskohtumisi.

Need veenvad tõendid, mis need teised teadlased teile saatnud on – kuivõrd olete te kontrollinud, et teile esitud tõendid mingisuguse tööpanuse kohta on vastavuses eurorahastuse reeglitega?

Osade puhul oleme jõudnud juba koos arutada, vaadata, püüdnud tunnetada seda konteksti.

Ma ei taha sellesse spekulatsiooni minna. Mu enda kogemus teadlasena: kui keegi ütleb – tegele selle asjaga, siis sa võibolla näiteks kaks kuud loed selle asja kohta midagi ning ridagi ei pane kirja.

Umbes samast loogikast tuleb sellelegi juhtumile otsa vaadata.

Aga siin puhul päris nii ka pole, et keegi ütleb, et on vaid kaks kuud lugenud ja ei jõudnud midagi kirja panna. Kaugel sellest. Inimesed on esitanud meile oma suhtlust teiste uurimisrühma liikmetega. Näidanud, kuidas nad mingisse konkreetsesesse artiklisse on midagi kirjutanud.

Tagasi üles