Lapsed surmarööbastel: Elron avalikustas videod ülinappidest pääsemistest

Kuigi sel aastal on traagiliste õnnetusjuhtumite arv vähenenud, on samal ajal oluliselt kasvanud potentsiaalselt ohtlike olukordade arv Eesti raudteedel. Seejuures on napilt pääsejateks üha sagedamini lapsed.

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on raudteel toimunud 65 registreeritud intsidenti, millest kaks on lõppenud traagiliselt, vigastustega on inimene pääsenud ühel korral. Kui 2018. aasta esimesel poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55, siis sel aastal on see kasvanud.

«Lähtudes raudtee-õnnetuste statistikast, näeme, et raudteeohutuse tase on aasta-aastalt paranenud. Kuigi sellel aastal on võrreldes mullusega traagiliste õnnetuste arv vähenenud, siis samal ajal on oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv raudteel – iseäranis oluline on rõhutada, et napilt pääsejateks on järjest enam lapsed,» tõi esile Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

Operaili juhatuse liige Paul Lukka lisas, et sõltumata rongi tüübist peab arvestama, et ükski rong ei suuda kiiresti peatuda ehk raudtee läheduses on ohu vältimine esiti inimeste vastutus.

«Täislastis kuni 6500 tonni kaaluva kaubarongi peatumisteekond võib halbade teeolude korral olla kuni kilomeeter. See on 10 korda pikem kui autol, mistõttu ei ole valikut – rongile peab alati teed andma ning enne raudtee ületamist tuleb veenduda, et seda tehakse õiges kohas ning ohutult,» rõhutas Lukka. 

Raudtee-ettevõtete fikseeritud juhtumite analüüsist on ilmnenud, et põhilised eluohtlikud olukorrad, on seotud sellega, kui raudteed ületatakse kiirustades, veendumata, et see on ohutu. Sageli on tähelepanu nutiseadmel, raudteed ületatakse jalgrattal või vales kohas ning liikleja tähelepanu on hajutatud, sest kasutatakse kõrvaklappe.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i juhatuse liige Rain Kaarjas tõi lisaks raudteeohutuse probleemkohana esile ka seda, et jätkuvalt on inimesi, kes tahtlikult turvalist liiklemist eiravad. 

«Jätkuvalt on probleemiks raudtee ületamised selleks mitte ettenähtud kohtades. Lisaks on tahtlikult lõhutud piirdeid ja aedu, mis takistavad ohtlikes piirkondades raudteele minekut,» tõi Kaarjas näitena esile.

Tagasi üles