Urmas Reinsalu: Eesti peab olema valmis leppeta Brexitiks

Urmas Reinsalu

FOTO: Sander Ilvest

Kuigi Eesti huvi on, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise puhul tuleks leppega Brexit, ütles välisminister Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil, et peame olema valmis, et oktoobri lõpus tuleb siiski leppeta Brexit.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles valitsuse pressikonverentsil, et asjade seis on praegu selline, et kui Suurbritannia ei taotle Euroopa Liidult pikendust, siis 31. oktoobril leiab aset leppeta Brexit.

«Ei, me ei pea valitsuses seda endiselt mõistlikuks, aga peame olema valmis, et tuleb leppeta Brexit,» ütles Reinsalu.

Välisministri sõnul on keeruline praegu hinnata, milliseks sündmused täpselt kujunevad, aga juhul kui tuleb leppeta Brexit, mõjutab see oluliselt Eesti kodanikke.

Üldine Brexiti info on tema sõnul välisministeeriumi lehel kättesaadav, aga kõige rohkem puudutab Brexit Suurbritannias äri tegevad ettevõtted, kes saavad küsimuste korral pöörduda maksu- ja tolliameti poole.

Reinsalu tõi välja praktilised nüansid, mis eestlasi leppeta Brexiti puhul tabavad.

Kõigepealt tulevad muudatused reisimisel. 31. oktoobrist lõpetab Euroopa Liidu ravikindlustuskaart Suurbritannias kehtivuse ning on vaja osta täiendav tervisekindlustus. Autoga liiklemiseks on vaja rohelist kaarti liikluskindlustuseks. Lennuühendused ei tohiks küll katkeda, aga need lennureisija õigused, mis kehtivad Euroopa Liidu siseselt lendavatele inimestele, lõpetavad kehtivuse kui lendu opereerib ühendkuningriigi lennufirma.

Mõju on ka inimeste õigustele. Nende Eesti kodanike olukord, kes juba Suurbritannias elavad, nende olukord Reinsalu kinnitusel ei muutu ja nad saavad jätkuvalt taotleda alalise elaniku staatust. Need, kes plaanivad minna Suurbritanniasse elama tulevikus, neid enam Euroopa Liidu õigus ei kaitse ning kehtima jääb vaid puhtal kujul Briti õigus.

Aasta hiljem pärast üleminekuperioodi, peavad kõik sinna elama asuda soovivad eestlased taotlema elamisluba, nagu kõik kolmandad riigid.

«Meie huvi on saavutada vähemalt kokkulepe, aga seda hetkel pole,» sõnas Reinsalu ja lisas, et Eesti on kindlasti huvitatud, et säiliks viisavabadus. Ühendkuningriigi kodanikud saavad praegu samuti jätkata Eestis elamist ilma täiendava dokumentatsioonita. Oluline on tema kinnitusel vaid see, et siin briti kodanikel oleks siin elamise andmed rahvastikuregistris registreeritud, vastasel juhul võib tekkida segadus oma staatuse tõendamisel.

Brexit mõjutab ka kaupade liikumist, Reinsalu sõnul puudutab see Eestis ligi 3000 ettevõtet. Minister kinnitas, et maksu- ja tolliamet võtab nende ettevõtetega otse ühendust.

«Tuleb arvestada lisakulutustega, taastumatu ühekordne mõju on Eesti jaoks suurusjärgus 200 miljonit eurot,» tõi ta välja hinnanguliselt tehtud arvutused juhul, kui tuleb leppeta Brexit.

E-kaubanduses tuleb arvestada, et Suurbritannia e-poes ostlemisel lisanduvad tollimaksud ja kauba kättesaamine muutub keerulisemaks.

Põllumajandustoodete puhul tulevad piiril täiendavad kontrollid. Tööstustoodete puhul peavad tootjad olema valmis, et teavitatud asutuste sertifikaadid ei pruugi enam kehtida.

Ainsa positiivse aspektina tõi Reinsalu välja selle, et Eesti kodanikest vangid saavad endiselt ka pärast leppeta Brexitit tulla siia karistust kandma.

«Meie huvi on endiselt Eesti inimeste ja ettevõtete õiguste kaitse, lähtume sellest ka Euroopa Liiduga ühise positsiooni kaitsmisel,» sõnas ta.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et lähedased suhted Suurbritanniaga jätkuvad hoolimata sellest, kuidas Brexit toimub.

«Eesti huvi on see, et segadust pärast Brexitit oleks võimalikult vähe ja parim lahendus oleks leppega Brexit,» sõnas ta. Ratas lisas, et selleks, et Brexiti puhul ei muutuks Suurbritannia juhiload kehtetkus, tuleb 12 kuu pikkune üleminekuperiood.

Tagasi üles