iDeal kampaania
Sisuturundus

Eesti keel üle maailma

FOTO: Emakeele SA

EESTI KEELE AASTA. Septembris keerleb elu eesti keele õppimise ja õpetamise ümber. Peetakse esimest ülemaailmset eesti keele nädalat, millega tahetakse jõuda koguni kolme miljoni eesti keele õppijani ning Tallinna ja Narva vahel sõidab eesti keele rong.

KeelEST ehk eesti keele õpetamise maailmatalgud

Katrin Maiste, Eesti Instituudi tegevjuht

Kui paljusid inimesi on võimalik nakatada eesti keele pisikuga eesti keele aastal ühe nädala jooksul kõikjal üle ilma? 23.–29. septembrini korraldab Eesti instituut ülemaailmse eesti keele nädala KeelEST. Latt on kõrgel – jõuda kolme miljoni õppijani! See pole sugugi võimatu, kui iga eesti keele oskaja õpetab ise või suunab paar-kolm teise keele kõnelejat näiteks e-õppe juurde.

Miks ikkagi õpetada eesti keelt välismaal? Oleme vist kõik välismaalasest tuttavale selgitanud eesti keele sarnasust soome keelega ja erinevust läti keelest, õpetanud sõnu ja väljendeid. Eesti keel tekitab välismaalases huvi ja uudishimu, keele juurest läheb jutt teistele Eesti teemadele, räägime e-Eestist, ajaloost, loodusest, inimestest. Võib-olla on just meie salakeel erilisim Eesti märk, millega välismaalastes huvi äratada.

Paljud koolid-seltsid on juba andnud märku keelenädalal osalemisest: Londonis on tulemas eesti keele tunnid kamaküpsiste töötoaga; Itaalias jõuab uudiskiri eesti keelest umbes 400 itaalia estofiilini ning eesti keele päeva korraldatakse Bolognas ühiskontoris; Chicago Eesti koolis on kavas tund «Värskes õhus», kus õpilastega vesteldakse toitumisest, spordist jm. Teateid eesti keele nädala sündmustest on tulnud Ukrainast, Tšehhist, Prantsusmaalt ja mitmelt poolt Soomest.

Kuidas keelenädalal KeelEST kaasa lüüa? Kõigepealt leia Eesti-huvilised, kellele eesti keelt õpetada või infot edastada. Eesti keelt võid õpetada lõunapausil teise emakeelega kolleegile või naabrile, kes vajab eesti keele praktikat. Eesti keele õppimisel on abiks kohvikumenüü, reklaam või tänavasilt. Ära muretse, kui sul ei ole eesti keele õpikut, õpetamiseks võid kasutada keelepostkaarte, mille leiad Eesti Instituudi kodulehelt. Otsi näiteks mõlemas keeles sarnaseid sõnu, alusta lihtsate lühikeste sõnadega tere, maa, puu, tee.

Suuna keelehuvilised KeeleEST kodulehele. Lehel on maailmakaart, kuhu õppija märgib riigi, kust ta on pärit, et hiljem lugeda kokku keelenädalal osalejad. Levita sotsiaalmeedias pilte ja videoid eesti keele õpetamisest teemaviitega #keelest2019.

Eestis ootavad paljud eesti keele tasuta kursusi. Mingem neile appi ja olgem eesti keele kõnelejatena ka keeleõpetajad. Mitmel pool tegutsevad keelekohvikud, kus vabatahtlikud õpetavad eesti keelt. Oluline on rääkida eesti keeles igapäevaolukordades, olla valmis rääkima veidi aeglasemalt ja lihtsamate väljenditega nendega, kes ei veel oska eesti keelt nii ladusalt.

Üleilmsel keelenädalal kutsume vabatahtlikke nii Eestis kui ka välismaal eesti keele huvilistega vestlema ja neile eestikeelseid sõnu õpetama. Keelenädala KeelEST toetajad on haridus- ja teadusministeerium ning Integratsiooni sihtasutus.

keelest.estinst.ee 

FOTO: Emakeele SA

Eesti keele rong

Ülemaailmsel eesti keele nädalal viib haridus- ja teadusministeerium koos Integratsiooni sihtasutuse eesti keele majade ning Elroniga ellu pilootprojekti «Eesti keele rong». 24., 25. ja 26. septembril sõidab Tallinnast Narva ning Narvast Tallinna rong, kus pakutakse võimalust kaasa lüüa mitmes keeleõppetegevuses. «Soovime näidata, et keeleõpe võib olla mitmekesine ja lõbus ning võimalusi keele omandamiseks on kõikjal meie ümber,» räägib Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo.

Nendeks päevadeks rongile spetsiaalselt lisatud niinimetatud keelevagunis toimuvad erinevad põnevad keeleõppetegevused. Uksed avab keelekohvik, teadmisi ja taiplikkust saab proovile panna interaktiivsetes keelemängudes ning Veneetsia ülikooli õppejõuga on võimalik arutleda huvitavate keeleteaduslike teemade üle. Lisaks saab kuulata taskuhäälinguid (podcaste), kus pajatatakse reisijatele kaasahaaravaid lugusid marsruudile jäävate paikade ajaloost. Noortele on kirss tordil spetsiaalselt «Eesti keele rongi» jaoks loodud räppmuusika taskuhääling.

www.integratsioon.ee/eesti-keele-rong

FOTO: Marko Mäetamme joonistatud keelepostkaart, mida saab kasutada esmase huvi äratamiseks eesti keele vastu.

Eesti keele õpetamine Hiinas

Eesti keele õpetamine Hiinas algas 2010. aasta septembris, mil Pekingi välisõpingute ülikooli (Beijing Foreign Studies University, BFSU) Euroopa keelte ja kultuuride osakonnas avati valikainena eesti keele kursus. Möödunud aasta septembris lähetas Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm (EKKAV) Pekingisse lektoriks Tartu ülikooli eesti keele spetsialisti Helena Metslangi. Kui praegu õpetatakse BFSUs eesti keelt ja kultuuri veel valikainena, siis aasta pärast võiks see juba olla peaeriala, loodab keeleteaduse doktor Metslang.

Hiinas on ülikoolidesse ja töökohtadele meeletult suur konkurents ning noortele on eluküsimus leida nišš, mis aitab neil eristuda, selgitab Metslang. Ta usub, et just see võib olla üks põhjus, miks hiinlased eesti keele vastu aina suuremat huvi tunnevad. Lisaks on igasugune välismaailmaga suhtlemine nende jaoks väga atraktiivne. «Mu soov on tuua kokku Eesti ja Hiina kogukondi ning sütitada eestiarmastuse sädet,» räägib Metslang, kelle tundides osales ainuüksi esimesel semestril 12 tunnikülalist. Eesti kultuuriesindaja Pekingis Anete Elken, kirjanik ja lavastaja Jim Ashilevi ning haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juht Andrus Ääremaa on üksnes üksikud põnevad näited.

Et tudengitel pole loomulikku keelekeskkonda, kus eesti keelt harjutada, siis peab Metslang võimaluste leidmist ja loomist üheks oma peaülesandeks. Vahel pöörduvad tema poole tõlkebürood sooviga leida pädevaid tõlkijaid, üks ta õpilasi oli suvel praktikal Tallinnas Nordic Hotel Forumis ning aitas muuta hotelli Hiina turistidele meeldivaks ja koduseks, toob Metslang näiteid erinevatest võimalustest eesti keelt kasutada ning julgustab kõiki, kel vaja Hiina praktikanti, temaga ühendust võtma.

Metslang imetleb õpilaste pühendumust ja kohusetundlikkust. Näiteks ei heiduta neid sugugi, et eesti keele tund on pühapäeviti, ning kui nad tavaliselt on loengutes harjunud vaikselt istuma ja kõike üles kirjutama, siis Metslangi tunnis tuleb oma tagasihoidlikust koorest välja ronida ning aktiivselt suhelda.

Eesti keele õppimise kohta üldiselt tõdeb Metslang, et on viimane aeg lõpetada eesti keele niinimetatud demoniseerimine ning selle uskumuse süvendamine, et eesti keel on väga raske. «Paljud lingvistilised raamistikud on seisukohal, et kõik keeled on võrdselt rasked,» selgitab Metslang. Just vastupidise uskumine tekitab mentaalse bloki, mille tõttu inimesed keeleõppe sageli pooleli jätavad.

FOTO: Marko Mäetamme joonistatud keelepostkaart, mida saab kasutada esmase huvi äratamiseks eesti keele vastu.

Kui raske oli eesti keel ära õppida?

Øyvind Rangøy, norralane, kes andis kes andis 2019. aasta aprillis välja eestikeelse debüütluulekogu «Sisikond».

Mu naine on eestlanna ja lisaks tunnen huvi keelte vastu. Sellest täiesti loogiline ja vältimatu järeldus, et eesti keel tuli ära õppida. Minu arvates on eesti keele juures kõige raskem mitmuse osastav ning täis- ja osasihitis. Mõnikord ka tulevik ja minevik, kus loogika on norra keelega võrreldes väga subtiilselt erinev. Päris kindlasti on norra ja eesti keelel midagi sarnast, kui ei vaata ainult pealispinda. Fraseoloogia, kultuurilised viited – selles on palju ühist. Mulle tundub tihti, et eesti ja norra keel on selles loogikas üksteisele lähemal kui näiteks inglise ja norra.

Esimene eestikeelne sõna, mille õppisin Norras kala rookides, oli «sisikond». Kõige kummalisem eestikeelne sõna on mulle «gabariidituled». Eesti keeles luuletamine on paras väljakutse, aga täpselt piisavalt suur, et viitsin seda teha. Liiga kergeid asju pole mõtet teha. Aga samas tundub ka loomulik. Valus see protsess üldiselt ei ole, isegi kui teema võib olla.

FOTO: Marko Mäetamme joonistatud keelepostkaart, mida saab kasutada esmase huvi äratamiseks eesti keele vastu.

Ying Zhong, Pekingi ülikooli üliõpilane, Nordic Hotel Forumi suvepraktikant

Kuigi eestlastele meeldib arvata, et nende keel on kohutavalt raske, ei ole see minu meelest tõsi. Suur abi on inglise keele sarnasest tähestikust, erinevalt näiteks vene või tai keelest. Inimesed kiidavad alati mu üsna suurt sõnavara ning hääldust. Mõni müüja on olnud väga üllatunud, nii et naeratus venib kõrvuni. Raske on grammatika, praegugi veel ignoreerin seda ning proovin inimestest aru saada ja ennast kuidagi väljendada. Tunnen, et lihtsam on aru saada naistest kui meestest, pigem noortest kui vanadest. 

Kõige lõbusam oli harjutada r-tähe põristamist, see on eesti keeles väga raske. Mulle meeldib väga mõningate eestikeelsete sõnade rütm nagu näiteks raamatukogu ja järgmine peatus. Päris kummaline oli algul mõista, et tšau tähendab nii tere kui ka head aega.

Tagasi üles