Sisuturundus
Teadlaste Öö festival paneb Eesti teadusest kihama
101 põnevat eksperimenti üle kogu maa!
Teadlaste Öö festival ehk TÖF on Eesti ja kogu Baltikumi suurim teadust populariseerivate sündmuste sari ning 26.–28. septembril toimub festival juba 14. korda. Festivali peakorraldaja ja maaletooja on Teaduskeskus AHHAA.
Eesti vabariigi 101. sünnipäeva puhul toimub üle terve riigi 101 eksperimenti, ent kokku on festivali kavas üle 150 sündmuse rohkem kui 30 paigas üle Eesti. On traditsioonilised publiku lemmikud nagu teaduskohvikud, laboriekskursioonid, ettevõtete külastused, arutelud ja töötoad, ent igal aastal üllatatakse publikut ka millegi päris uuega.
Festivali kava: www.teadlasteoo.ee/kava
Teadus paneb silmad särama
Seekordse Teadlaste Öö festivalil kutsume sind osa saama rohkem kui 101 suuremast ja väiksemast eksperimendist erinevates Eesti paikades. Katsetajate seas on teaduslaboreid, kõrgkoole, muuseume, koole ja noortekeskusi. Teadusele saab käed külge panna paljudes valdkondades füüsikast ja keemiast psühholoogia ja kirjanduseni. Festivali korraldusmeeskond soovib, et iga sündmus õpetaks osalejatele uut ja põnevat. Loodetavasti suudame ka sinu silmad särama panna. Mõnusat katsetamist!
Eksperiment: 101 bakterite õhkkülvi telefoniekraanidelt
Väike-Maarjas on õhtu teadust täis! 27. septembril kell 21.30 algava eksperimendi käigus uuritakse, kas ja kui palju leidub nutitelefoni ekraanil erinevaid baktereid. Agarsööde, millele bakterikülv tehakse, tuleb valmistada steriilsesse Petri tassi. Agarsööde valmistatakse ja valatakse tassi vedelal kujul ning see peab tassis seistes tahenema. Tahenenud söötmele saabki teha bakterikülvi. Külvi tegemiseks puhastatakse esmalt sõrm, et sellelt ükski bakter söötmele ei satuks, ning puhta sõrmega vajutatakse kõigepealt nutitelefoni ekraanile ja seejärel tahenenud söötmele. Mõne aja möödudes on võimalik näha bakterite populatsiooni suurust ning uurida seda mikroskoobi all. Lisaks saab Väike-Maarjas teha piimast plastikut ning ehitada spagettidest torni. Üritused toimuvad Väike-Maarja gümnaasiumis.
Pane oma spioonioskused proovile lasertakistusrajal
Kindlasti oled näinud doominoefekti, mis tekitab vaatajates hüpnoosilaadse oleku. Füüsika, keemia ja materjaliteaduse esimese kursuse üliõpilaste ehitatud Rube Goldbergi masin on just selline. Spetsiaalselt Teadlaste Öö festivaliks kokku pandud masin käivitatakse 27. septembril kell 18 Physicumis.
Lisaks pakuvad nii väikestele kui suurtele teadushuvilistele tegevust Teadusbuss, Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts ja Tartu Ülikooli Keemiaüliõpilaste Selts. Spioonioskused saab proovile panna Fotoonikaklubi monteeritud lasertakistusrajal.
Chemicumi teaduskohvikus arutletakse teemal «GMO-d, doping, imeravimid, vaktsiinid, dieedid, homöopaatia – teadus ja ebateadus, müüdid keemiku pilgu läbi». Õhtu Maarjaväljal lõpetab teadusteater Chemicumis kell 21.
Tutvu loomaaia teadusuuringutega
Loomaomanikud teavad, et nende lemmikutel on omamoodi iseloom. Loomaaialoomad pole mingi erand ning sama liiki loomad võivad teineteisest erineda kui öö ja päev. 26. septembri õhtul Tallinna loomaaias aset leidval Teadlaste Ööl toimuvad õhtused ekskursioonid ning seejärel mõtiskletakse teaduskohvikus, miks on oluline loomade iseloomu tundma õppida, mis roll on DNA uuringutel liigikaitses ning kellele ja miks on üldse vaja teadusuuringuid loomaaias. Räägitakse teadmistepõhisest loomade treenimisest ning kuidas see on abiks loomaaialoomade hooldamisel, liigikaitse tegevustes ja teadusuuringutes.
Kuidas püüda kinni sõrmede vahele kukkuvat rahatähte?
Sõrmede vahele kukkuva rahatähe kinni püüdmine võib tunduda lihtne ülesanne, kuid praktikas on see üllatavalt keeruline. Kui tahame näppe kokku panna, et raha kinni püüda, võtab sündmuste jada alates kukkuva rahatähe nägemisest kuni sõrmelihaste liigutamiseni nii palju aega, et rahatäht lipsab sõrmede vahelt läbi. Psühhobussi Ajulaboris saad proovida, kui hästi ülesanne õnnestub. Uurime veel, miks tundub mõni inimene teistest usaldusväärsem, miks tagurpidi-Trump ühel pildil imelikum välja näeb kui teisel ja kuidas käib silmadega joonistamine. Seekordsel Teadlaste Öö festivalil külastab Psühhobuss Tartu ülikooli muuseumi, Elva gümnaasiumi ja Tallinna Kuristiku gümnaasiumi.
Kehastu kosmoseteadlaseks ja tutvu tähistaevaga
Teadlaste Öö festivali kõrgpunkt Tõravere observatooriumis saabub 27. septembri õhtul, mil saab tutvuda kosmoseteaduse ja -tehnoloogia uusimate saavutuste ja teadlase elukutsega, ehitada rakette, piiluda teleskoopi, teha tutvust tähistaevaga ja kuulata observatooriumi teadlaste bändi. Proovile pannakse TÜ observatooriumi laborite satelliitide testimise seadmete võimekus ning külastajatele antakse võimalus leida üles kõik tähtkujud. Auhinnad!
Mis hääli teevad puu- ja juurviljad?
Virumaa kolledži töötubades on plaanis meisterdada vurri, uurides füüsikaseadusi; valmistada koduste vahenditega paberit; uurida katsete abil põnevat staatilise elektri maailma; avastada, et paberil olevad pildid saavad mängida muusikat ning et hääli teevad ka puuviljad ja juurviljad. Saab meisterdada drooni, osaleda nutikate energeetikute eluhäkkides jpm. Eksperimendi käigus «Kas vesi saab puhtaks» õpivad osalejad meetodeid, mille abil puhastada reostunud vett mehaanilistest, keemilistest ja bioloogilistest osakestest. Töötoad toimuvad 27. septembril kella 18 TalTechi Virumaa kolledžis.
Haridus- ja tehnoloogiamess Haapsalu kultuurikeskuses
23. septembril kl 10–17 korraldab Innovatsioonikeskus INNOKAS Haapsalu kultuurikeskuses haridus- ja tehnoloogiamessi. Teatrisaalis saab näha teadusteatri etendusi, kohvikus teaduskohviku ettekanded ning fuajees ja rõdusaalis on boksidega messiala, lisaks on töötoad.
Kell 16–18 selgitab Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühma doktorant Iris Reinula teaduskohvikus, miks on taimedel vaja geneetilist mitmekesisust ja miks me sellest hoolima peaksime. Lihtsamini nähtav näide geneetilisest mitmekesisusest on heterostüülia ehk erikaelsus. Sel teemal toimus kevadel kodanikuteaduse projekt «Eesti otsib nurmenukke».
Messialal on 20 boksi põnevate «käed külge» tegevustega. Hiiumaa mudellennuklubi pakub võimalust lennata lennusimulaatoriga, Eesti loodusmuuseum näitab, mis tunne on sukelduda sadade miljonite aastate tagusesse merepõhja ning Haapsalu kutsehariduskeskuse boksis saab joonistada 3D-pliiatsiga.
Teaduskeskuse AHHAA kolm supereksperimenti
Elamus, millest ei tasu ilma jääda!
BERNOULLI PALL
26. SEPTEMBER 2019, TEADUSKESKUS AHHAA TAGUMINE PARKLA , kell 18
Miks lennuk õhus püsib või tugev tuul katuseid lennutab? Tule ja saa osa maailma suurimast palli lennutamise eksperimendist. AHHAA eksperimentaalpalli läbimõõt on ligikaudu kuus meetrit ning see pannakse hõljuma Tartu endise keskkatlamaja 90 meetri kõrguse korstna kohale, mille läbimõõt on maapinna lähedal 9,5 meetrit ning tipus 4,6 meetrit. Katse aluseks on Bernoulli printsiip, mille abil püsib pall õhuvoolu keskel, kuna liikuv õhk avaldab seisva õhuga võrreldes rohkem survet liikumise suunas ja vähem külgedele.
• Teaduskeskus AHHAA korraldatud Bernoulli eksperiment on teadaolevalt maailma suurim.
• Korstna otsast lendu tõusev pall on umbes kuuemeetrise läbimõõduga. Korsten on 90 meetrit kõrge, 4,6-meetrise läbimõõduga ülalt ja 9,5-meetrise läbimõõduga alt.
• Kirjeldatud seaduspära avastas 1738. aastal Šveitsi matemaatik ja füüsik Daniel Bernoulli.
• Pall püsib õhuvoolu keskel, sest ääre poole liikudes takistaks pall sel küljel õhu voolamist ning aeglasemalt voolav õhk avaldaks palli küljele rohkem survet. Õhuvoolu keskel on rõhk palli külgedele võrdne ning pall tasakaalus.
• Bernoulli printsiip rakendub näiteks siis, kui tormituul tõstab majalt katuse lendu. Maja seest, kus õhk on paigal, on rõhk katusele suurem kui katuse kohal liikuva õhuvoolu rõhk ning katus surutakse alt üles. Või pallimängudes, kus palli külgedel on erinev rõhuvahe või lennunduses, kus tiiva alla tekib suurem rõhk, mis hoiab lennukit õhus.
«Bernoulli palli eksperimendi teeb huvitavaks just selle suurus. Nii suure palli puhul on kindlasti oluline palli võimalikult madala kaalu saavutamine. Sel juhul võib aga oodata palli seinte suhteliselt õhukest paksust. Seega on vägagi võimalik, et pallist suure kiirusega mööda tuhisev õhuvool võib palli kuju mõjutama hakata. See omakorda tekitab õhuvoolus täiendava turbulentsi ning palli asukoha stabiliseerumine võib osutuda keerukaks väljakutseks.»
«Katse puhul on huvitav jälgida, kui kaugele saab lükata väikeste pallikeste peal tehtavate katsete tulemuse üldistus. Tihti on teaduses ning inseneerias esinevaid probleeme võimalik lahendada, kasutades analoogiat – sarnased süsteemid peaksid käituma sarnaselt. Mingil hetkel ei pruugi see eeldus enam kehtida ning jõuame niinimetatud skaleeruvuse piiri juurde. Olulist mõju omavate füüsikaseaduste tasakaal muutub ja nähtus hakkab käituma teisiti, kui alguses oodatud. Minule kui teadlasele on põnev jälgida, kas sellised efektid hakkavad avalduma.»
Vahur Zadin,
arvutusliku materjaliteaduse vanemteadur Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis, arukate materjalide ja seadmete laboris
GRAVITATSIOONI ANATOOMIA EHK CAVENDISHI EKSPERIMENT
28. SEPTEMBER 2019, TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUMI VALGE SAAL, kell 12
Miks õun kukub maha ja mitte üles? Gravitatsioon (maakeeli raskusjõud) on üks neljast tänapäeval tuntud loodusjõust, mille toimimise kirjeldus on lihtne – kõik massiga kehad tõmbuvad üksteise poole. Mida suurem mass, seda suurem tõmme ning seetõttu ei märkagi me igapäevaste esemete vahel gravitatsiooni mõju, sest meie jalge all asub hiiglasliku massiga planeet, mis kõike enda poole tõmbab.
Aga kui tugev on gravitatsioonijõud? Teame, kui tugevalt Maa meid tõmbab, kuid ei tea selle massi. Vastupidiselt teame paljude väiksemate esemete massi, aga ei suuda mõõta nendevahelist tõmmet. Selline oli teaduse olukord 18. sajandi lõpuni, mil inglise teadlasel Henry Cavendishil õnnestus lõpuks väga tundliku väändkaalu ja raskete pliikuulide abil mõõta gravitatsioonijõudu igapäevase suurusega esemete vahel.
Teadlaste Ööl kordab Teaduskeskus AHHAA kuulsat eksperimenti. Kuigi gravitatsiooni on tänapäeval mõõdetud tunduvalt täpsemate meetoditega, annab Cavendishi katse hea visuaalse ülevaate muidu abstraktsest loodusjõust.
Cavendishi eksperimendiga muudeti Newtoni taevavaatluste põhjal loodud gravitatsiooniseadus arvutatavaks ja saadi teada ka planeet Maa mass. Eksperimendi kordamisega saame taaskord kinnitust, et ajaloo- ja füüsikaõpikud ei valeta ning gravitatsiooniline tõmme kõigi kehade vahel on tõesti olemas. Ja kui gravitatsioon on olemas, siis väga suured objektid (sealhulgas planeet Maa) ei saa omada suvalist kuju, vaid vajuvad oma raskuse all kerakujulisteks.
• Katse kuulid on pliist, mis on üks tihedamaid laialt levinud metalle (40% rauast tihedam) ja seda metalli ei mõjuta magnetväljad.
• Suurte kuulide mass on pisut üle 150 kilogrammi.
• Suurest massist hoolimata on gravitatsioon nii nõrk jõud, et kuulid tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on umbes võrdne ripsmekarva kaaluga (~10 mikrogrammi).
• Nii väikese jõu mõõtmiseks vajalik kaal on sedavõrd tundlik, et ruumis tuleb kõrvaldada mõõtmisi segav õhuringlus. Isegi liikumatult seisev inimene on umbes 100 W soojusallikas, mida kaalu lähedale lasta ei tohi.
• Henry Cavendishil kulus originaalse katsevahendi ehitamiseks ja mõõtmisteks üle aasta.
«Enam kui kakssada aastat tagasi esmakordselt sooritatud Cavendishi väändkaalu eksperiment on kahtlemata märgiline. See on viinud inimkonna Einsteini teooria baasil ennustatud gravitatsioonilainete avastamiseni vaid mõne aasta eest. Kindlasti pole tee gravitatsiooni olemuse mõistmisel lõpuni käidud. Teadlased on avastanud neli vastastikmõju liiki ning gravitatsioon on neist kõige nõrgem ja paraku ka kõige salapärasem. Oodake uudiseid!»
Professor Jaak Kikas,
Tartu ülikooli füüsika instituut
KÕRVITS
27. SEPTEMBER 2019, Teaduskeskus AHHAA, kell 20.45
Miks mõni kõrvits kasvab suuremaks kui teine või kas kõrvitsa väetamine muudab kõrvitsa maitset? Tule Teadlaste Ööle ja saad maitsta AHHAA eksperimentkõrvitsaid ning näha, milline kõrvits kasvab suuremaks. Oma silm on kuningas!
• 2016. aasta andmetel kaalub maailma suurim kõrvits 1190 kilo ja selle kasvatas sakslane Mathias Willemijn.
• Kõrvitsat saab kasvatada pea kõikjal maailmas, välja arvatud Antarktikas. Ühes aastas toodetakse USAs üle 450 000 tonni kõrvitsat.
• Igas kõrvitsas on umbes 500 seemet ja see koosneb 90% veest.
Kõik kõrvitsa osad on söödavad!
• Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergelt kättesaadavaks.
• Sünteetilised väetised toidavad vaid taime, mitte mikroorganisme, pakkudes kasvamiseks kiiret dopingut. Sünteetilised väetised võivad valel kasutamisel vähendada mullas elutsevate kasulike mikroobide hulka.
«Mahe- ja tavatootmise võrdlevaid katseid on nii maailmas kui ka Eestis läbi viidud palju. Tihti on võrdluse tulemused olnud vasturääkivad: kord on saak parem maheviljeluses ja kord tavatootmises. Eks tulemust mõjutavad kasvukoha mullastik, ilmastik ning taimekahjurite ja -haiguste levik. Muidugi ei ole alati oluline saagi suurus, vaid ka biokeemiline koostis. Päris mitmes katses on mahetoodangus olnud rohkem vitamiine ja muid tervisele kasulikke ühendeid. Teadus-keskus AHHAA katusel läbi viidud kõrvitsaeksperimendi puhul võiks arvata, et suuri saagierinevusi ei tohiks tulla, kuna taimele pole oluline, kas see saab vajalikud toiteelemendid mineraalväetisest või orgaanilisest kompostist. Küll aga võivad mahedalt kasvatatud kõrvitsad sisaldada veidi rohkem suhkruid ja karotenoide. Väga tervitatav on see, et katsetulemused tuuakse rahvale kohe välja vaatamiseks ja maitsmiseks.»
Priit Põldma,
Eesti Maaülikooli aianduse õppetooli köögiviljanduse ja katmikaianduse lektor
Värskeim info meie FB lehel https://www.facebook.com/teadlasteoo/
ja Instagramis https://www.instagram.com/teadlasteoo/