Kingo töötelefon on Huawei ja ta ei kasuta kaheastmelist autentimist

Väliskaubanduse ja IT minister Kert Kingo.

FOTO: Mihkel Maripuu

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo (EKRE) andis intervjuu TV3 saatele «Laser», kus ta rääkis, et tema töötelefon on Huawei ning ta ei kasuta kaheastmelist autentimist.

Mitmed riigid on Kingo sõnul Eestilt infotehnoloogias eeskuju võtnud. Minister ise lähtub tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel enda sõnul praktilisest vajadusest, näiteks kasutab ta liiklusrakendust Waze ja internetipanka. Sõidujagamisteenust Bolt ega toidutellimisteenust Wolt pole ta aga proovinud.

Kingo töötelefon on Huawei, mille seadmed on sattunud põlu alla seoses kahtlustega, et firma on liigselt seotud Hiina valitsusega. «Olen arutanud selle teema üle, aga hetkel paanikaks põhjust pole, nii et kõik on kontrolli all,» kommenteeris Kingo, kes kasutab seadet muu hulgas töömeilide lugemiseks. «Ega telefonis ei ole mul nii salajasi andmeid, mis eeldaksid kõrgendatud salastatustaset.» 

Kaheastmelist autentimist Kingo turvateenusena ei kasuta. «Mul on sõrmejäljelugeja ja mul on kood, selles mõttes on kaheastmeline, aga mul ei ole mingit näotuvastust pandud peale,» sõnas Kingo ja lisas, et selle teemaga peab ta veel tegelema. «Ma olen üks väike inimene selles osas. Mul on kõik viirusetõrjed peal, selles osas olen kõikide oma nii arvutite, tahvelarvutite kui mobiiltelefonidega väga hoolas olnud. Mul on sõrmejäljelugeja, mul on PIN-kood, et sisse logida,» rääkis ta.

Kuigi tänavu sündis e-valimiste rekord ja oma hääle andis elektrooniliselt ligi 250 000 valijat, siis Kingo e-valimisi ei usalda. Ministri sõnul on ta e-hääletamist kasutanud vaid korra, kui viibis välismaal. «Kui logib sisse hääletaja, siis meil puudub ju veendumus, et see, kelle nimeline dokument logiti e-hääletussüsteemi, et selle logimise tegi ka seesama konkreetne isik. Seda kindlustunnet meil ei ole ju. Mulle on väga palju saadetud infot, kus on mindud tädi ID-kaardiga hääletama või vanaema ID-kaardiga, nii et vanaema ise ei teagi. Seda tuleb endale teadvustada, et nii see on lihtsalt.» 

Kui Kingo teatas tänavu mais, et kavatseb välismaal käia nii vähe kui võimalik ning rääkida eesti keeles, siis tänases saates ütles ta, et saab hakkama ka inglise keelega ning tõlki ei ole tal enda sõnul vaja olnud. «Ei maksa muretseda minu keeleoskuse pärast. See on järjekordne koht, kus ajakirjandus on tahtnud olla targem ja serveerida asju, mida nemad teevad. Ilmselgelt kogu see kontekst selle teema kõrval on selgelt pahatahtlik olnud.»

Ministri sõnul pole ta midagi kuulnud Eesti start-up'ist, keeleõpperakendusest nimega Lingvist, kes on laienenud ka Jaapanisse ja mille eduloost on kirjutanud ka Postimees.

Minister rääkis saates, et tema hinnangul on start-up'ide regulatsioon puudulik ja tema sõnul jääb selgusetuks, mille poolest erinevad kaua tegutsenud start-up'id n-ö tavalistest ettevõtetest. «Start-up'idega on see lugu, et jaa, nad on väga hea lahendus, aga start-up'ide tegevuse regulatsioon on puudulik,» sõnas Kingo. «Ei saa olla start-up kui ta on kümme aastat juba tegutsenud ja ärimudel on valmis,» jätkas ta. «Tekib küsimus, mille poolest nad siis erinevad tavalisest ettevõttest? Miks ta siis kohe ei võiks tavaline ettevõte olla, äriühing? Miks ta nimetab end start-up'iks.» Kingo lisas: «Ja start-up'idega on veel see lugu ka, et kui need väga edukaks osutuvad, siis puudub garantii, et nad siin Eestis jäävad tegutsema. Väga tihti nad lihtsalt müüakse maha.» 

Tagasi üles