«Pealtnägija»: president Meri nõudis kapolt ettekannet uppunud Estonial olnud sõidukitest (13)

Sven Randlaid
, Toimetaja
Copy
Parvlaev Estonia makett Eesti Meremuuseumis.
Parvlaev Estonia makett Eesti Meremuuseumis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

President Lennart Meri nõudis 1994. aasta sügisel kaitsepolitseilt suure saladuskatte all ettekannet, kas uppunud parvlaeval Estonia oli registreerimata sõidukeid, selgub seekordsest «Pealtnägija» loost.

On fakt, et 14. ja 20. septembril 1994 ehk nädal enne Estonia katastroofi veeti Rootsi sõjaväeluure osalusel Estonia pardal militaartehnikat Läände. Rootslased pole seniajani avalikustanud, kellega koostöös see operatsioon läbi viidi, kust veosed tulid ja mida sisaldasid, ütles endine asjatundjate komisoni juht Margus Kurm «Pealtnägijale».

Kaitseväe luure endise juhi Riho Ühtegi sõnul ei oska ta öelda, kas tegemist oli rootslaste või kellegi teise erioperatsiooniga või kas üldse Estoniaga midagi kahtlast veeti. Ühtegi tõdes samas, et tollal oli Eestis üksjagu tegelasi, kes püüdsid müüa tehnikat alates punasest elavhõbedast ja lõpetades kosmosetehnikaga.

«Siin oli erinevate välisluure huvisid sees ja ma ei saa öelda, et keegi nendest poleks äriga tegelenud,» ütles Ühtegi.

«Pealtnägijal» õnnestus leida tähelepanuväärne dokument, mis näitab, et jutud salaveost jõudsid Eesti tollase presidendi Lennart Merini. Vaid kuu pärast Estonia katastroofi andis president Meri kaitsepolitsei peadirektorile Jüri Pihlile ülesande ette kanda, kas Estonial oli registreerimata auto, paludes seda käsitleda kui rahvuslikku julgeolekut puudutavat konfidentsiaalset korraldust ja käskides info üle anda talle isiklikult.

Kapo vastus 2. novembrist 1994 on veelgi tähelepanuväärsem. Selgub, et tolli, piirivalve ja laevafirma andmetes on tõsised lahknevused. Piirivalve andmetel veeres Estonia pardale 61 autot, tolli ja laevafirma andmetel aga 75. Kapo enda analüüsi kohaselt võis laeval olla koguni 83 masinat.

Samas Margus Kurm leiab, et kapo poolt esitatud andmed olid ennatlikult kirja pandud.

Oluline on teada, et kapo andmetel oli ühe veoki koormaks 6 tonni koobaltit, mida tollis ei deklareeritud. Ka Kurm nendib, et laevas võis olla nii salakaupa kui ka illegaalseid põgenikke.

Seevastu tollane Eesti piirivalve autode ülem Rene Sommer, kes oli valves ka tol saatuslikul õhtul, on koobalti-koorma olemasolu osas skeptiline ning leiab, et tegemist on pigem piirivalve sisekontrolli blufiga, millega üritati teda pärast laevakatastroofi uurimisel nö lõhki lüüa.

Samas on fakt, et Estonia väljumine Tallinnast tol saatuslikul päeval hilines ning seda on seostatud mingi saladusliku laadungi hilinemisega.

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles