Eesti kodanikuga lapse saanud nigeerlane saavutas kohtus sissesõidukeelu asjus osalise võidu

Nigeerlane paigutati enne Eestist välja saatmist kinnipidamiskeskusesse.

FOTO: Sander Ilvest

Aasta eest Eestisse sissesõidukeelu saanud nigeerlane sai riigikohtus politsei- ja piirivalveameti üle osalise võidu, kuna riigikohtu hinnangul rikkus politsei- ja piirivalveamet meest riigist välja saates menetlusnorme.

Politsei- ja piirivalveamet saatis Eestisse õppima tulnud Nigeeria kodaniku riigist välja mullu oktoobris, kuna tema viisa oli juba ligi aasta aegunud ning ta varjas ennast ametivõimude eest. Mees oli tulnud Eestisse õppima, kuid tema viisa aegus juba 7. novembril 2017.

Ametnikud pidasid mehe kinni mullu 24. septembril Tallinna Vanasadamas, kuhu ta saabus Helsingist laevaga. Samal päeval tegi PPA mehele ettekirjutuse Eestist lahkuda ja kehtestas talle kolmeaastase sissesõidukeelu.

Tallinna halduskohus lubas paigutada nigeerlase kuni riigist väljasaatmiseni kinnipidamiskeskusesse. Seal esitas mees 3. oktoobril PPA-le avalduse, et soovib sõita koju Nigeeriasse.

Päev hiljem, 4. oktoobril esitas ta aga Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotles endale kehtestatud sissesõidukeelu tühistamist või selle vähendamist kolmele kuule.

Kaebuse järgi ei arvestanud kohus sellega, et ta on kihlatud Eesti kodanikuga, kes ootab nende last. Nigeerlane märkis, et ema peaks kasvatama last üksi kuni kolmeaastaseks saamiseni, kuigi tal on olemas isa, kes teda kasvatada soovib. Tema sõnul pole ka realistlik eeldada, et lapse ema kolib vastsündinud lapsega kolmeks aastaks Nigeeriasse, arvestades sealset olukorda, üleüldist turvalisust, tervishoidu ning heaolu.

Mullu 18. oktoobril vabastati mees kinnipidamiskeskusest ja ta sõitis Nigeeriasse.

Politsei- ja piirivalveamet palus vastuses Tallinna halduskohtule jätta nigeerlase kaebus rahuldamata, kuna tema suhtes esinevad raskendavad asjaolud – ta varjas ennast, ei soovinud pärast viisa lõppemist vabatahtlikult lahkuda, ei teinud võimudega koostööd ning esitas valeinfot. Mees oleks pidanud Schengeni viisaruumist lahkuma hiljemalt 7. novembril 2017, kuid asus vahepeal elama hoopis Soome. Nigeerlane väitis politseile, et ta asus Soomes õppima, kuid PPA ei saanud Soomest kinnitust, et mees oleks esitanud seal elamisloataotluse õppima asumiseks.

Politsei möönis, et Tallinna reisisadamas kinnipidamisel rääkis mees oma Eestis elavast sõbratarist, kes on neljandat kuud rase. Samas nentis politsei, et mees pole olnud oma sõbratariga kuigi kaua tuttav ja nad ei ela perekonnaelu välismaalaste seaduse tähenduses. PPA seisukoht on, et üksnes soovist abielluda ja alustada kooselu Eestis ei saa tekitada ootust, et see annab aluse viibida Eestis seaduslikult.

Ka märkis politsei, et sissesõidukeeld ei takista mehe Eesti kodanikust sõbrannat temaga koos olla ja PPA-le teadaolevalt ongi naine sõitnud Nigeeriasse, kus elavad mehe vanemad, kes teda rahaliselt toetavad. Mees abiellus Nigeerias oma Eesti kodanikust sõbrannaga mullu 18. novembril.

PPA esitas halduskohtule veel täiendava seisukoha, märkides, et lahkumisettekirjutuse tegemise ajal puudusid nigeerlase väidetava kihlatu kohta usaldusväärsed tõendid ning seda kinnitasid ainult tema enda ütlused.

Kas «vallaline» või «vabaabielus»?

Kui ta Soomest Eestisse naastes laevalt maha tulles kinni peeti, täitis Nigeeria kodanik Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaardi ja allkirjastas selle. Mees oli märkinud seal oma perekonnaseisuks «vallaline», kuigi valikute hulgas oli ka «vabaabielus». Samuti märkis mees dokumendis, et tal pole Eestis elukohta.

Tallinna halduskohus jättis tänavu 29. jaanuaril nigeerlase kaebuse rahuldamata, märkides, et PPA-l polnud lahkumisettekirjutuse tegemise ajal usaldusväärseid tõendeid Eesti kodanikust raseda sõbratari kohta, seega ei saanud amet seda meest riigist välja saates ka arvestada.

Mees kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kes jättis 3. mail selle rahuldamata. Ringkonnakohus asus halduskohtuga samale seisukohale, lisades, et päev enne kaebuse esitamist avaldas mees ise soovi sõita Eestist Nigeeriasse tagasi.

Nigeerlane esitas otsuse peale riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles selgitas, et märkis arvestuskaardil oma staatuseks «vallaline», kuna Nigeerias ei tunnistata selliseid kooseluvorme, nagu vabaabielu. Mees põhjendas PPA-le esitatud avaldust sooviga Nigeeriasse sõita sellega, et ta tahtis teavitada kodumaal oma sugulasi eesootavatest pulmadest ja peatselt sündivast lapsest.

Ringkonnakohus peab arutama asja uuesti

Riigikohus otsustaski teisipäeval, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja saatis asja ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks, kuna juhtumis on rikutud menetlusnorme.

Riigikohtu kolleegium märkis, et PPA ettekirjutus on raskete põhjendamispuudustega. Politsei- ja piirivalveamet ei põhjendanud, miks ei kehtestanud ametnikud Nigeeria kodanikule Eestist lahkumiseks vabatahtlikku tähtaega, kuigi sellise tähtaja seadmist tuleb igal juhtumil kaaluda.

PPA ametnikud küll selgitasid nigeerlasele tema riigist väljasaatmise põhjuseid suusõnaliselt, kuid selline lahendus pole riigikohtu hinnangul õiguspärane. Väljasaatmise põhjused peavad olema kirjas väljasaatmisaktis või väljasaadetavale kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis viidatakse.

Praegusel juhul ei olnud kaebajal andmebaasile juurdepääsu ning pole dokumenteeritud seda, millise sisuga põhjendusi mehele tutvustati.

Nigeerlane kaebas riigikohtule ka seda, et kohtud pidanuks arvestama, et kohtumenetluse ajal abiellus ta Eesti kodanikuga ja neil sündis laps. Riigikohus selle kaebusega ei nõustunud, märkides, et sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata selle tegemise hetke seisuga, seega pole abielu ja lapse sünd praeguses kohtuasjas olulised.

Riigikohus leidis, et nigeerlase sõbranna lapseootus sissesõidukeelu kehtestamise ajal pole asjaolu, mis välistaks mehe riigist välja saatmise, küll aga pidanuks PPA seda arvesse võtma. Politsei- ja piirivalveametil on küll kohustus taolistel juhtumitel omal initsiatiivil juhtumi asjaolud välja selgitada, kuid uurimispõhimõte pole piiramatu ja asjaolu uurimiseks peab olema mõistlik ajend.

Riigikohtu hinnangul ei pidanud PPA praegusel juhul uurima nigeerlase eraelu detaile enda initsiatiivil. Seega taandub vaidlus küsimusele, kas Nigeeria kodanik avaldas politseile teabe enda tulevase abikaasa kohta või oli see PPAle muul viisil teada.

PPA on kohtumenetluses väitnud, et ametnikele ei olnud mehe suhe tema praeguse abikaasaga ja viimase rasedus tema riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kehtestamise ajal teada.

«Kohtud on lähtunud politsei- ja piirivalveameti väitest, jättes tähelepanuta ilmselge vastuolu ameti seisukohtades. Nimelt on PPA vastuses kaebusele märkinud, et nigeerlane selgitas kinnipidamisel ametnikele, et tal on Eestis sõbratar, kes on neljandat kuud rase. Hiljem kohtumenetluses on politsei- ja piirivalveamet aga väitnud, et sai sellest teada alles kohtule esitatud kaebusest,» märkis riigikohus.

Ringkonnakohus peab asja uuesti lahendades kindlaks tegema, kas PPA teadis haldusmenetluse ajal, et kaebajal on lähedane suhe Eesti kodanikuga, kes ootab tema last.

Tagasi üles