Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/06/12630733t1h3f29.jpg)
- Praegused seadused on kõrtside poole kaldu
- Riik võiks kehtestada ühtse lahtiolekuaja
- Kohalikul omavalitsusel oleks õigus teha erandeid
Tallinn leiab, et riik võiks kehtestada seaduse, mis sunniks kõrtsid öösel kell kaks uksi sulgema, kuid annaks kohalikule omavalitsusele õiguse erandeid teha.
Kuna nii Tallinnas kui ka Toompeal on võimul Keskerakond, siis võib see neil ka õnnestuda. Abilinnapea Kalle Klandorf tutvustas Postimehele linnavõimu plaani lähemalt. «Linnavalitsus juba arutas alkoholimüügi piirangute määruse projekti, aga me panime selle esialgu seisma sellepärast, et tahame laiemat arutelu,» ütles Klandorf.
Esiteks tahab linn kehtestada reegli, et alkoholimüügile spetsialiseerunud kauplused peavad asuma lastega tegelevatest asutustest vähemalt 150 meetri kaugusel. Seda ei mõõdeta linnulennult, vaid jalakäija teekond ühe asutuse uksest teiseni peab olema vähemalt 150 meetrit. Sellise piirangu võib linnavalitsus ise kehtestada ning esialgsetel andmetel tähendaks see 14 alkoholikaupluse sulgemist.
Kui seda teemat arutasid linnavolikogu fraktsioonide esimehed, soovis Isamaa fraktsiooni juht Mart Luik, et tehtaks mõjuanalüüs, mis selgitaks välja, mitut ettevõtet ja kui paljusid inimesi see piirang puudutaks.
«Mida siin veel analüüsida ja uurida on? Politseistatistika on meil olemas, alkoholisurmade statistika on olemas, mida veel vaja on?» küsis Klandorf vastu. «Kui Eesti riik kehtestas piirangu, et poodides võib alkoholi müüa kella 10–22, siis selle tulemusena vähenes Tallinnas raskete tervisekahjustuste arv 36 protsenti, avaliku korra raskete rikkumiste arv 33 protsenti ja kehaliste väärkohtlemiste arv 13 protsenti.»
Juriidilise keha vahetus päästab
Opositsioonipoliitikute soovitust tegeleda seadust rikkuvate alkoholi müügikohtadega nii-öelda juhtumipõhiselt ei pea abilinnapea millekski, sest Eestis kehtivad seadused muudavad selle võimatuks. Nii näiteks asub Põhja-Tallinnas kauplus, kus varem müüdi regulaarselt alaealistele alkoholi. Iga kord, kui ettevõte sellega vahele jäi, võttis poeomanik sahtlist järgmise firma dokumendid ja jätkas äritegevust puhta lehena. Täpselt samamoodi olevat Klandorfi sõnul talitanud ka nn Bermuda kolmnurga ehk Suur-Karja tänava baaride omanikud.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/06/12630734t1he0cd.jpg)
«2015. aastal hakkasime kehtestama piiranguid vanalinnas tegutsevatele ettevõtjatele ehk Bermuda kolmnurgale. Seal oli kümme ettevõtet, millest üheksale kehtestasime ajapiirangu. Loomulikult läksid firmaomanikud kohe kohtusse ja said sealt esialgse õiguskaitse. Lõpuks said kohtuistungid läbi, linn võitis ja ettevõtted pidid oma tegevuses muudatusi tegema. Aga kohtuotsused oli ettevõtte-, mitte kohapõhised. Nii jätkasidki sealsed baarid oma tegevust teiste firmade nime alt. Seda ei keela ükski seadus,» meenutas Klandorf.
Suur-Karja kant on nüüd rahulikum, kuid läbud kolisid mujale ja linn saab samasuguseid kaebekirju teiste aadresside kohta.
Ta möönis samas, et kogu protsessi tulemusena korraldasid ettevõtjad oma tegevust siiski nii palju ümber, et tänaseks on seal olukord paranenud. Paraku on öised läbuüritused kolinud vanalinnas lihtsalt teistesse kohtadesse ning linnavalitsusse saadetakse samasisulisi kaebekirju nagu varemgi, lihtsalt teistel aadressidel asuvate baaride kohta.
«Meie ettepanek on keelata alkoholimüük baarides seadusega üle Eesti ühtemoodi näiteks tööpäevaeelsetel öödel kella kahest ja puhkepäevaeelsetel öödel kella kolmest. Ning kohalikele omavalitsustele tuleks anda õigus teha sellele reeglile erandeid. Omavalitsus vaatab, kuidas on selles kohas lood kuritegevusega, kas elanikel on öörahu rikkumise kohta kaebusi, ja kõige selle alusel langetab otsuse, kui kaua võib üks või teine baar alkoholi müüa,» selgitas Klandorf.
Põhja-Tallinnas kaks murelast
Ta tõi näiteks Põhja-Tallinna linnaosa, kus majandustegevuse registri andmetel on septembri seisuga registreeritud 241 toitlustusettevõtet (restoranid, baarid, bistrood, kohvikud jne), kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks. 241 meelelahutusasutusest 29 on avatud kauem kui kella 24ni.
«Neid kohti, mis kedagi häirivad, on nende 29 hulgas vaid kaks. Üks on Kopli 14 asuv Kolm Lõvi, mis on avatud kella 18–06. Teine on Vesta Baar Tööstuse tänaval, mis on avatud kella 12–02,» lausus abilinnapea. Tema plaani järgi võivad nood kaks kohta tulevikus pikemast lahtiolekuajast vaid unistada. Positiivse näitena tõi Klandorf Telliskivi Loomelinnaku, kus on küll arvukalt alkoholi pakkuvaid asutusi, kuid vahetus läheduses pole elanikke ning kindlasti võiksid sealsetele baaridele kehtida teistsugused reeglid kui mõne korruselamu keldris asuvatele joogikohtadele.
«Tuleks ühtlustada lahtiolekuaeg ja siis teha erandeid, kui vaja. Ja seda otsustaks juba kohalik omavalitsus, kas ja kus erandeid teha. Bermuda kolmnurgas on 50-meetrisel tänavalõigul kümme baari. Kas kõik kümme peavad ööd läbi lahti olema?» küsis Klandorf.