TTÜ uurimiskomisjon ei tuvastanud Nurkse instituudis pettust

TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse instituudi juhtumi uurimiseks moodustatud uurimiskomisjon tuvastas ülikooli reeglite rikkumise, tõendeid pettuse kohta komisjon ei avastanud.

Lõppraporti arutelul, 7. oktoobri rektoraadis otsustati:

  • veel kord üle vaadata kogu projektide haldamise valdkond ülikoolis ja teha vajalikud muudatused, mis tagaksid ladusa ja reeglitega vastavuses oleva projektide halduse;
  • teha täiendav panus projektijuhtimise tugisüsteemi tugevdamiseks ülikoolis. See tähendab projektijuhtidele ja uurimisrühmade liikmetele suunatud täiendavaid koolitusi ja nõustamist, samuti täiendavate juhendmaterjalide loomist;
  • võtta kasutusele üleülikooliline terviklik projektihalduse tarkvara.

«Projektide haldamise korra rikkumine on kahetsusväärne. Headele teadustulemustele lisaks tuleb teaduse ja teadlaste usaldusväärsuse tagamiseks kinni pidada kehtestatud reeglitest,» kinnitas uurimiskomisjoni esimees Renno Veinthal. «Küll aga ei leidnud me tõendeid kuriteo toimepanemise kohta ning komisjon jõudis järeldusele, et Postimehe 22. augusti artiklis välja toodud pettuse süüdistustel pole alust,» ütles ta.

Uurimiskomisjon palus selgitusi ka konsortsiumi juhtpartnerilt, kelle kinnitusel täitis Tallinna Tehnikaülikooli projektimeeskond endale võetud kohustused täielikult.

Uurimiskomisjoni olulisemad järeldused:

  • projekti otseste ja kaudsete kulude raporteerimisel on eksitud. Selle tulemusena on otseste kulude real esitatud kulu, mis oleks pidanud kuuluma kaudsetesse kuludesse;
  • instituudisisene kommunikatsioon oli ebapiisav – projektimeeskonna liikmete rollid ei olnud piisava selgusega teadvustatud ja puudus ühine teadmine uurimisrühma koosseisust ja ülesannetest;
  • OpenGovIntelligence (OGI) projekti meeskond ei ole oma tegevusi projektis piisavalt dokumenteerinud. Osas publikatsioonides puudus korrektne viide projektile;
  • projekti esimese perioodi kohta olid osaajaga töötajate poolt allkirjastatud tööajatabelid olemas osaliselt. Projekti teise perioodi kohta on enamiku töötajate tööajatabelid jäänud allkirjastamata.

Uurimiskomisjon ei leidnud Postimehe väidetele tõestust

Kuu jooksul uuris komisjon kõikide Postimehes esitatud väidete paikapidavust, küsitles kõiki artiklis välja toodud OGI projektis osalenud teadlasi, töötas läbi kõik esitatud tõendusmaterjalid, analüüsis Euroopa Komisjoni reegleid ja TTÜ-lt Euroopa Komisjonile esitatud finants- ja sisuaruanded.

Postimehe artikkel keskendus tööpanuse hindamisel eelkõige ühele aspektile projekti tegevuskava elluviimisest – s.o sisuaruannete koostamisele. «Projektitöö ei seisne üksnes sisuaruannete koostamises, vaid kogu tööplaani täitmises,» selgitas Veinthal.

Veinthal kinnitas, et teadlaste esitatud tõendid tõestavad nende otsest või kaudset osalust projektis. Ta selgitas, et OGI projekti olulisteks osadeks olid teoreetilise baasi loomine, arendustegevused (sh sünergia loomine teiste konsortsiumitega OGI tulemuste baasil), tulemuste levitamine (sh publikatsioonide koostamine ja avaldamine) ning uurimisrühma juhendamine.

Uurimiskomisjon juhtis tähelepanu vastuoludele tunni täpsusega täidetavate ajatabelite ja akadeemilise töö spetsiifika vahel. «Olukord, kus akadeemilised töötajad saavad tunnitabelis näidata tööd maksimaalselt 40 tundi nädalas ning ainult tööpäevadel, ei ole kooskõlas tegeliku teadus- ja loometegevuse praktikaga,» selgitas Veinthal.

Ta rõhutas, et tööajatabelis kajastatud tööaega ja tundide jaotust projektitöö ja muu töö vahel tuleb tõlgendada kui erinevate tööülesannete omavahelist proportsiooni kirjeldavat ajamääratlust. Sellist käsitlust toetab ka Vabariigi Valitsuse määruse «Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord» seletuskiri.

Uurimiskomisjon avaldab lõppraporti esimesel võimalusel pärast konsultatsioone partneritega.

TTÜ rektor andis 23. augustil korralduse moodustada ülikoolisisene uurimiskomisjon, mille eesmärk oli kontrollida 22. augusti Postimehe artiklis esitatud väidete paikapidavust ning esitada ettepanekud edasiste juhtimisotsuste langetamiseks.

Loe uurimise algatanud Postimehe artiklit: TTÜ hämar saladus: mainekas instituut pettis süsteemselt välja eurotoetusi

Tagasi üles