Sisuturundus

Puust ja punaseks: kasutusloa taotlemiseks on vaja just neid dokumente

FOTO: Projektibüroo OÜ

Riik soovib, et järgmise aasta 1. jaanuariks oleks kõik vähemalt 20-ruutmeetrise pindalaga hooned kantud ehitisregistrisse ning hoonete dokumendid kuni kasutusloani korras. Millised dokumendid on kohalikule omavalitsusele vaja esitada?

Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele, selle tehnosüsteemid ja kandekonstruktsioonid on tehniliselt korras ning hoonet on ohutu kasutada. Just samamoodi nagu tagab auto ülevaatus, et sõiduk on kooskõlas tehno- ja ohutusnõuetega ning sellega on turvaline liigelda.

Lisaks sellele, et kasutusluba tagab südamerahu omanikule, annab see kindlustunde ka kohalikule omavalitsusele, et tema valitsusüksuse all paiknevad ehitised on kasutamiseks turvalised. Samuti saab omavalitsus korrektsete andmete põhjal langetada õigeid otsuseid kütte-, vee- või kanalisatsioonitrasside rajamisel või prügiveo korraldamisel.

Kasutusloa taotlemiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada tehniliste dokumentide kogum, mille hulka kuuluvad nii tuleohutuse ja elektripaigalduse audit, korstnapühkimise akt kui ka ehitise audit. Lisaks sellele, et seadusest tulenevate dokumentide nimekiri on pikk ning nii eramu kui ka kortermaja puhul erinev, teeb kasutusloa taotlemise keeruliseks veel seegi, et olenevalt ehitisest võib omavalitsus nõuda täiendavate dokumentide esitamist.

«Inimesele, kes pole varem kasutusloa taotlemisega kokku puutunud, võib protsess olla üsna vaevarikas ning tähendada suurt aja- ja energiakulu,» räägib kasutuslubade taotlemisele spetsialiseerunud Projektibüroo juhatuse liige Andero Mardo ning lisab, et kui asjast ise läbi ei näri, siis tasub palgata spetsialistid, kes aitavad hoone dokumentatsiooni seadusega kooskõlla viia. Viimase kolme kuuga on Projektibüroo aidanud väljastada ligi poolsada kasutusluba.

Projektibüroo saab dokumendid kokku kolme kuni nelja ning vahel isegi paari nädalaga. Seejärel läheb taotlus kohalikule omavalitsusele, kellel on menetlemiseks aega 30 päeva. Harilikult võtab kasutusloa taotlemine sõltuvalt omavalitsusest ja dokumentide seisukorrast kokku aega 4-6 kuud. Samuti on vajalik tasuda riigilõiv. 

Dokumentide nimekiri üksikelamu puhul:

  1. ehitise ülevaatuse akt, millele tuleb võtta omaniku, ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad (kui nimetatud rollides on omanik ise, märkida vastavatele kohtadele omaniku nimi ja võtta allkiri);
  2. ehitusprojekt, esitada tuleb kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö- ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud;
  3. muudatusprojekt, tuleb esitada juhul kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud;
  4. ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt;
  5. ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt;

Kui ehitaja ja omanikujärelevalve tegija on omanik ise ja ehitamine toimus enne 01.07.2015, siis ei ole päevikud, kaetud tööde aktid ja koosoleku protokollid nõutavad (sel juhul tuleb vastavasisuline kinnitus lisada ehitise ülevaatuse aktile);

  1. auditid, seadistus- ja katseprotokollid:
    1. elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
    2. gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
    3. ventilatsiooni mõõdistusprotokoll;
    4. küttesüsteemi katseprotokoll;
    5. vee- ja kanalisatsiooni survestamise protokollid.
  2. tehnosüsteemide teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud;
  3. tehnovõrkude teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud;
  4. ehitise mahamärkimise akt, mis peab olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud;
  5. ehitusjärgne mõõdistus, mis peab olema esitatud PDF vormingus ning olema geodeedi poolt allkirjastatud ja tuleb geodeedil registreerida ka Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi;
  6. tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt);
  7. jäätmeõiend.

Dokumentide nimekiri korterelamu puhul:

  1. ehitise ülevaatuse akt, millele tuleb võtta omaniku, ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad (kui nimetatud rollides on omanik ise, märkida vastavatele kohtadele omaniku nimi ja võtta allkiri), dokument allkirjastada digitaalselt;
  2. ehitusprojekt, esitada tuleb kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö- ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud;
  3. ehitusprojekti ekspertiis, kui ehitusseadustiku § 14 ja määruse nr 62 («Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile») kohaselt oli kohustus enne ehitamise alustamist teha ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile ekspertiis;
  4. muudatusprojekt, tuleb esitada juhul kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud;
  5. ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt;
  6. ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt;
  7. auditid, seadistus- ja katseprotokollid:
    1. elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
    2. gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
    3. ventilatsiooni mõõteprotokoll;
    4. mürataseme mõõdistusprotokoll;
    5. valgustuse mõõteprotokoll;
    6. küttesüsteemi katseprotokoll;
    7. vee- ja kanalisatsiooni katsetamise protokollid;
    8. lifti audit.
  8. tehnosüsteemide teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud;
  9. tehnovõrkude teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud;
  10. ehitise mahamärkimise akt, mis peab olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud;
  11. ehitusjärgne kontrollmõõdistus, mis peab olema esitatud PDF vormingus ning olema geodeedi poolt allkirjastatud ja tuleb geodeedil registreerida ka Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi;
  12. oluliste kandekonstruktsioonide toimivusdeklaratsioonid;
  13. vajalikud hooldusjuhendid;
  14. tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt);
  15. jäätmeõiend.

Blanketid ja lisainfo on leitavad SIIT

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles