Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/15/12369069t1h5e7b.jpg)
/nginx/o/2019/10/15/12656839t1ha664.jpg)
- Soome ei väljasta uusi relvaekspordilubasid, kuid vanad load jäävad kehtima.
- Kuna load väljastatakse pikemaks perioodiks, võib relvaeksport jätkuda aastaid.
- Kaitsetööstuse suuruse tõttu tekitab iga suurem ost statistikas muudatusi.
- Soome lähtub eetika kõrval ka enda majanduslikest huvidest.
Soome peatas sissetungi tõttu Süüriasse uute relvaekspordilubade väljastamise Türgile, kuid kuna vanad load jäävad kehtima, võib põhjanaabrite kaitsetööstuse eksport Türki jätkuda.
Soome kaitseminister Antti Kaikkonen teatas eelmise nädala kolmapäeval Twitteris, et riik peatab lisalubade väljastamise relvaekspordiks Türki. «Soome ei vii kaitsetoodangut sõjas olevatele või inimõiguseid rikkuvatele riikidele,» teatas Kaikkonen ja lisas, et uusi relvaekspordilube Türgile ei anta.
See aga ei tähenda, et relvaeksport täielikult peatuks. Praeguse otsuse järgi ei väljastata vaid uusi relvaekspordilube, kuid valitsus võib olukorra rahunedes relvamüügiga jätkata, kuna uute lubade mitte andmine ei tähenda automaatselt vanade tühistamist. Praeguste lubade kehtimisel võib relvaeksport Türki kesta veel aastaid, kuna load väljastatakse pikemaks perioodiks.
Kaikkonen lubas välja selgitada, kas praegu kehtivaid lube on võimalik tühistada. «Väga lihtne lubade tühistamine ei ole. Jälgime siin teiste Euroopa Liidu riikide käitumist,» ütles Kaikkonen.
Padrunid jõudsid erivägedele
Kaikkonen meenutas Ylele antud kommentaaris, et Soome vajab kodumaist kaitsetööstust iseseisva kaitsevõime tagamiseks. Ta lisas, et ekspordi puhul on tähtis ka see, mida viiakse. «See, kas viiakse tanke või binokleid, on täiesti erinev,» lausus kaitseminister.
Soomes tuleb relvade müümiseks välismaale hankida luba, mille andmise otsustab kaitseministeerium. Yle andmetel ei antud eelmisel sügisel luba laskemoona tootvale firmale, kes soovis oma toodangut Türki viia.
Relvaeksport Türki on ka varem põhjanaabrite juures inimõiguste rikkumiste tõttu arutelu tekitanud, kuid Türgi pealetungi tõttu on teema muutnud tähtsamaks. Kuigi Soome on väitnud, et sõjas olevatele riikidele varustust ei tarnita, pole valitsus selles küsimuses endiselt samal arvamusel.
Türgi oli Soome kaitsetööstusele eelmisel aastal rahaliselt kõige suurem ekspordimaa, kuhu müüdi 17 miljoni euro eest.
«Tänapäeva konfliktide puhul ei ole enam nii kerge teha selgeks, millised riigid on sõjas,» ütles välisministeeriumi relvajärelevalve osakonnas töötav Ilkka Rentola.
Kõige hiljutisem relvaekspordi luba Türki anti Tamperes paiknevale Robonic Oyle, kellele väljastati luba eksportida mehitamata õhusõidukite varuosi ja osutada tugiteenuseid. Antud loa alusel kasutatakse õhusõidukeid vaid õhutõrje õppustel, mitte droonirünnakuteks.
Yle tõi välja, et Soome relvaeksport Türki ei piirdu ainult kaitseotstarbeliste vahendite müügiga. 2015. aastal sai Nammo Lapua Oy kaitseministeeriumilt loa müüa 76 200 padrunit, mis jõudsid väidetavalt Türgi erivägede kätte.
Soome relvamüüki jälgiva mõttekoja SaferGlobe esindaja Kari Paasonen ütles 2016. aastal, et Türki müüdud padruneid võidi kasutada meeleavaldajate vastu. Paasoneni sõnul peaks Soome kaitsetööstus arvestama geopoliitilise olukorraga.
«Me võime mõelda, et kuhugi riiki võib müüa kiivreid, aga mitte padruneid. Teisalt tõstab kaitseotstarbeliste vahendite müük selle riigi kaitsevõimekust, olgu siis tegemist padrunite, soomukite või kaugusmõõtjatega,» selgitas Paasonen.
Relvamüük Lähis-Itta
Türgi oli Soome kaitsetööstusele eelmisel aastal rahaliselt kõige suurem ekspordimaa, kuhu müüdi 17 miljoni euro eest, mis moodustas kogu relvaekspordist 13,2 protsenti. Suurema osa relvaekspordist moodustab teras, mida on riiki tarnitud tuhandeid tonne ning mida kasutatakse soomusmasinate valmistamisel.
Kuna Soome relvaekspordi maht on väike, võib iga suurem tehing teha statistikas märkimisväärseid muutusi. Näiteks oli Türgi osakaal Soome relvaekspordis aastal 2014 3,3 protsenti, 2016. aastal 8,5 protsenti ja 2017. aastal 12,8 protsenti.
/nginx/o/2019/10/15/12656932t1h93cc.jpg)
Enamiku Soome kaitsetoodangu ekspordist moodustab kaitsevarustus, mille hulka kuuluvad soomustatud sõidukid ja nende soomustamiseks mõeldud teras, kiivrid jms.
Araabia Ühendemiraatidele ja Saudi Araabiale müüdud Patria soomukid tekitasid Soomes elava diskussiooni, kuna neid kasutati sõjategevuses Jeemenis. Kui sellest teada saadi, peatati uute relvaekspordilubade andmine relvamüügiks Saudi Araabiasse ja Araabia Ühendemiraatidesse.
Soome välisministeerium vastas toona, et Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid tegutsesid seal Jeemeni valitsuse palvel. Lisaks tõi ministeerium välja, et relvaekspordi lubade andmisel arvestatakse ka Soome majandusega.
«Üldplaanis võetakse arvesse ka Soome ettevõtete tegevust ja tööhõivet,» kommenteeris põhjanaabrite relvamüüki Lähis-Ida riikidele Soome välisministeeriumi relvastusjärelevalve osakonna juht Sannamaria Vanamo.