Riigikogu valimistel osalenud ja valituks osutunud erakondade arv on aastate jooksul järjest vähenenud, selgub valimiskomisjoni ülevaateraamatust.
Valimistel osalevate erakondade arv järjest väheneb
25. detsember 2011, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 1992. aastal osales riigikogu valimistel 17 erakonda või valimisliitu ja valituks osutus neist üheksa, siis viimastel riigikogu valimistel osales vaid üheksa erakonda ja valituks osutus neli. Seevastu osales viimastel riigikogu valimistel rekordarv üksikkandidaate - 32.
Riigikogu valimistel osalevate kandidaatide keskmine vanus on püsinud küllalt stabiilselt 45 ja 50 eluaasta vahel. Erandiks on esimesed riigikogu valimised 1992. aastal, kui kandidaatide keskmine vanus oli 56,4 aastat. Viimastel riigikogu valimistel oli kandidaatide keskmine vanus 47,2 aastat.
Stabiilne on püsinud ka valimistel osalevate mees- ja naiskandidaatide suhtarv. Viimastel riigikogu valimistel kandideerinutest 22,6 protsenti olid naised, valituks osutunutest moodustasid naised 19,8 protsenti. Kõige rohkem osales naisi eelmistel riigikogu valimistel - 27,1 protsenti kandidaatidest, valituks osutunutest olid naisi 23,8 protsenti.
Järjest vähenenud on kandidaatide arv mandaadi kohta. Kui tipphetkel, 1999. aasta riigikogu valimistel oli ühe mandaadi kohta 18,7 kandidaati, siis viimastel valimistel vaid 7,8. Järjest suurema osakaalu mandaatidest moodustavad ringkonnamandaadid ja järjest väiksema osa kompensatsioonimandadid. Viimastel valimistel jagati välja 68 ringkonnamandaati, 19 kompensatsioonimandaati ja 14 isikumandaati.