Kalakasvatajad: Listeeriaskandaal pole seotud Eesti päritolu kalaga

Foto: Shutterstock

Eesti kalakasvatajaid häirib, et kaladest lähtuv listeeriabakteri oht heidab varju Eesti päritolu kaladele. „Inimestele pole korralikult selgitatud, et probleem pole kuidagi seotud Eesti päritolu kalaga ja Eesti kala ei ole vaja karta. Meie kala tarneahel tarbijani on nii lühike,” tõdes bioloog ja kalakasvataja Aarne Liiv.

Kalatalu Härjanurmes tegevjuht Aarne Liiv tunneb kalakasvatussektorit hästi, sest on selles valdkonnas tegutsenud järgemööda 43 aastat. Mehe selgituse kohaselt on listeeriabakter üksikute rakkudena ümbritsevas keskkonnas üsna tavaline. Kui need üksikud satuvadki inimorganismi, blokeerib inimese immuunsüsteem kergesti nende arengu ja hävitab need. „Et bakter saavutaks mistahes inimtoidu sees tohutu ja ohtliku arvukuse, on vaja bakterile soodsaid tingimusi, kõige enam aga piisavalt aega paljunemiseks just toidu sees. See aeg ei ole tunnid ega mõni päev, vaid märksa pikem – kuni nädalad,” rääkis bioloogist kalakasvataja ning staažikas Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidu juhatuse liige.

Tema hinnangul on praegused listeeriajuhtumid seotud värske kala pika säilitusaja, pikkade vedude, vaheladude, siia-sinna solgutamise ja töötlemisega. Aarne Liiv on külastanud paljusid Euroopa ja Skandinaavia kalakasvatusi ja teab, et Norras kasvatatakse tohutul hulgal lõhet ja forelli – ligi 1,4 miljonit tonni aastas. Pärast püüki kala roogitakse, sorteeritakse, pakendatakse ja suunatakse suurtesse laosaalidesse ootama ostjat. Suured tööstused ei tööta tellimuste järgi nagu Eesti kasvanduste mikrotööstused, vaid omas rütmis. Loomulikult ei toimu taolistes ost-äravedu kohe, selgitab Liiv.