Soome psühholoogiadoktor kritiseeris Eesti lasteaia õppekava: mitmekeelsus ei ole probleem, vaid eelis

Saija-Liisa Kankaanpää psühholoogiakonverentsil. Slaidil on kujutatud mitmekeelsuse levikut üle maailma.

FOTO: Erakogu

Soome psühholoogiadoktor ja filoloog Saija-Liisa Kankaanpää rääkis tänasel psühholoogide konverentsil, et vastupidiselt Eesti lasteaia õppekava tööversioonis kirjutatule ei ole mitmekeelsed pered lapse kõne arengu poolest mitte probleem, vaid eelis. 

Kuna lasteaia õppekava tööversiooni vananenud õpikäsitlust on pikalt ja põhjalikult kajastanud ka Soome meediaväljaanded, on õppekavas esitatud vastuolulised näited hakanud soomlaste seas oma elu elama.

Postimehele saabus vihje, et täna toimunud iga-aastasel Soome psühholoogide konverentsil Psykologimessut tehtud ettekandes põrmustas psühholoogiadoktor Saija-Liisa Kankaanpää Eesti lasteaia õppekava tööversioonis toodud väite, justnagu oleks mitmekeelsus lapse kõne arengu poolest probleem. 

«Jah, tegin täna iga-aastasel psühholoogide konverentsil ettekande mitmekeelsetest lastest ja perekondadest. Keskendusin perekondadele, kes on migreerunud Soome teistest riikidest, kuid arutasime ka üldisemalt kaks- ja mitmekeelsust,» sõnas Kankaanpää Postimehele.

Ta selgitas, et luges vastuolulise lasteaia riiklikust õppekava kohta Soome ajalehtedest ja kuulis sellest ka sotsiaalmeedia kaudu.

«Oma ettekandes tsiteerisingi ühte lõiku sellest õppekavast, kus on kirjas, et «kaks- ja mitmekeelsed perekonnad on lapse kõne arengu poolest ülemaailmne probleem.» See on problemaatiline väide ja seda ei toeta ei teaduslikud uuringud ega ka praktiline kogemus. Tegelikkuses on enamik maailma rahvastikust kaks- või mitmekeelne ning vaid ühte keelt rääkivad inimesed on vähemuses,» rõhutas ta.

Kankaanpää sõnul on isegi siinsamas Euroopas mitmeid riike, kus on rohkem kui üks riigikeel ning kaks- või mitmekeelseid kodanikke hulgi.

«Lapse jaoks on igati normaalne õppida mitut keelt samal ajal. On palju teaduslikke tõestusi, et kaks- ja mitmekeelsus ei ole lapse arengu poolest mitte probleem, vaid valdavalt on tõendatud, et see on kasulik nii lapse sotsiaalsele kui ka kognitiivsele arengule,» sõnas ta. 

Idee, et mitmekeelsus on halb või negatiivne on tema sõnul iganenud ja seda ilmselt ka seetõttu, et kaks- ja mitmekeelsust ei ole alati õigesti mõistetud. 

«Eesti [lasteaia riiklik- toim] õppekava tundub ka üldiselt väga iganenud ja ei põhine sellel, mida psühholoogid 2019. aastal peavad normaalseks ja optimaalseks lapse arenguks,» sõnas ta.

Kankaanpää sõnul on talle jäänud mulje, eestlaste loodud lasteaia riikliku õppekava tööversioonis toodud väited on ühe või mitme üksikisiku arvamus, kes järgivad poliitilist agendat või on neil mõni isiklikku laadi põhjus, et midagi sellist väita.

«Minu hinnangul on see väga murettekitav, sest neil väidetel võib olla negatiivne mõju nii perekondadele kui ka lastele,» selgitas ta.

Psühholoogi sõnul peetakse Soomes igal juhul kakskeelsust lapse jaoks eeliseks, kuna see annab eelise ka tööturul. Lisaks proovivad Soome koolid pakkuda muukeelsetele õpilastele keeletunde ka emakeeles, kui on vähegi piisavalt neid keeli rääkivaid lapsi.

«Näiteks pakutakse somaali, araabia, vene või kurdi keele tunde neile lastele, kes räägivad seda kodus emakeelena. Oma emakeele hea valdamine on oluline nii õppimise, identiteedi kui ka emotsionaalse heaolu jaoks, näiteks aitab see abstraktsemal mõtestamisel,» sõnas ta ja lisas, et uuringud on tõestanud, et lapsed saavutavad parimad õpitulemused ükskõik mis keeles siis, kui nad valdavad samal ajal hästi ka oma emakeelt.

«Ma tahaksin rõhutada, et kakskeelsetel lastel on õigus oma mõlemale keelele, mõlemale identiteedile ja mõlemale kultuurile. Seda teame me teadustöödest, mis tõendavad, et parimad psühholoogilised, sotsiaalsed või ühiskondlikud tulemused saavutatakse siis, kui kakskeelsetel on võimalus olla tõeliselt kakskeelne ja mitmekultuuriline ning kui nad ei pea valima, kas olla näiteks «ainult eestlane» või «ainult soomlane», kuid kui neil on võimalik olla mõlemad korraga oma unikaalsel viisil,» lisas ta.

Tagasi üles