Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp

Kadri Tammepuu. Foto: Mihkel Maripuu

Kas teate, mis on ühist lastekirjanik Leelo Tunglal, räppar Henry Kõrvitsal alias Genkal ja poplauljal Rolf Roosalul? Nad kõik põdesid eelmisel hooajal raskelt grippi, ja noorim neist sattus seepärast ka haiglaravile.

Eelmisel aastal suri gripi tüsistusesse 57, aasta varem 94 inimest – rohkem, kui jättis oma elu liiklusõnnetustes.

Asjatundjad ütlevad gripisüsti kohta kahe asja: esiteks tuleb end vaktsineerida igal sügisel uuesti ja teiseks ei paku see gripi eest täielikku kaitset. Umbes samamoodi nagu auto turvavööga: kui satud liiklusõnnetusse, ei või lõpuni kindel olla, et see surmast päästab, küll aga suurendab tõenäosust ellu jääda.

Viirused on muutumise maailmameistrid ja gripiviirus kohaneb eriti hästi – mulluse vaktsiiniga uue hooaja grippi enam ära ei hoia. Gripihooaeg kestab ligi pool aastat ja vaktsiinide tootmine suurtes kogustes võtab aega umbes kuus kuud, seepärast jõuavad teadlased uuendada vaktsiini koostist kaks korda aastas: üks kord põhja- ja teine kord lõunapoolkera elanikele.

Septembris Eestisse jõudnud vaktsiini koostises olevad nelja gripiviiruse tüved panid teadlased paika juba veebruaris-märtsis üleilmsete vaatlusandmetega, kuidas tüved vahepeal muutusid ja millised neist inimesi nakatasid. Aastakümnetepikkune kogemus aitab asjatundjatel ennustada, kuid aeg-ajalt kavaldavad viirused inimese ikkagi üle ja maailmas tekib suurem gripipuhang.

Gripilaadseid viirusi on kaugelt enam kui vaktsiini sisse pandud neli viirusetüve ja millised neist Eestis eelolevatel kuudel enam levima hakkavad, selgub tegelikult hiljem.

Keskmiselt vähendab vaktsiin riski grippi haigestuda 40–60 protsenti, halval aastal võib näitaja jääda 30 protsendi piirimaile ja kui ennustamine läheb täppi, olla tavalisest kõrgem.

Keskmiselt vähendab vaktsiin riski grippi haigestuda 40–60 protsenti, halval aastal võib näitaja jääda 30 protsendi piirimaile ja kui ennustamine läheb täppi, olla tavalisest kõrgem. See eripära ei tähenda kaugeltki, et gripisüstil poleks mõtet, sest n-ö Harju keskmine tulemus ei aita konkreetset inimest. Võib-olla just see viiruse tüvi, millega inimene kokku puutub ja mis tekitaks raske haiguse, mõnikord ka tüsistusi ja harva isegi surma, on tundlik vaktsiinile.

Haigeks jäämine sõltub igal juhul inimese vanusest ja tervisest: nooremad ja tervemad haigestuvad kergemalt ja harvem, vanemad ja haigemad raskemalt ja sagedamini.

Kui vastupanuvõime väheneb, näiteks kemoteraapia või kiiritusravi tõttu, pole gripisüstist erilist kasu, ka mitte siis, kui inimesele on siiratud uus elund või ta on lihtsalt nohune-köhane – sel juhul kaitset gripi vastu ja haiguse edasikandumise langust ei teki. Teine lugu on tervete inimestega. Kui nemad saavad gripisüsti, siis keskmisest suurema tõenäosusega areneb neil kahe kuni nelja nädalaga kaitse välja ja nad ei kanna haigust edasi.

Paradoks seisnebki selles, et neile, kel kaitse tekib halvemini, on gripp ohtlikum ja vastupidi. Kõlab kui looduslik valik, kuid tugevamad indiviidid saavad vaktsineerides seda seaduspära muuta ja nõrgemaid aidata. Meedikud nii teevadki ja seepärast vaktsineerivad nad end gripi vastu usinasti, andes aru, et nende valik aitab patsientidel terveneda igasugu haigustest, ilma et gripp kaardid ootamatult sassi lööks.

Samamoodi saavad ka suguvõsade noored ja tugevad vähendada vanemate, haigemate ja nõrgemate kannatusi: mida vähem on inimesi, kes grippi paljundavad, seda paremini elavad lapsed, rasedad, vanemad ja vanavanemad.

Tegin hiljuti intervjuu tihti reisiva ametnikuga, kes oli just lennukilt tulnud ja silmanähtavalt nohune. Küsisin, kas halb enesetunne tuli lennusõiduga kaasa, ta noogutas. Lennuki salongis keerutatakse ringi sama õhku ja see jõuab iga reisija kopsudest mitu korda läbi käia. Aga kui mõnel reisijal juhtub olema gripp?

Naaseme algusesse. Kindla peale ei toimi vaktsiin kõigile gripiviirustele, seepärast tasuks pesta käsi, magada korralikult, jalutada õues ja õhutada tube. No ja kui ikkagi haigeks jääte, siis olge head, jääge palun koju.