Martin Ehala: «Rohkem paralleelsust, palun!»

Põhjamaade lipud Rootsi peaminister Stefan Lofveni taustal. Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Põhjamaade Ministrite Nõukogu moodustatud töörühm uuris ülikoolide rahvusvahelistumist ja esitas poliitikasoovitused, millega tagada, et inglise keel ei tõrjuks rahvuskeeli kõrgharidusest ja teadusest kõrvale. Suuniseid refereeris Martin Ehala.

Värske analüüs keelekasutusest Põhjamaade ülikoolides hoiatab, et kiire rahvusvahelistumine on esile kutsunud ülikoolide teatava võõrandumise ühiskonnast: mida ingliskeelsemaks on ülikoolid muutunud ja mida enam on nende tegevus suunatud rahvusvahelisele areenile, seda raskem on keskmisel maksumaksjal mõista, miks neid peaks üleval pidama avalikust rahast. Analüüs hoiatab, et kui ülikoolid ei võta tõsiselt oma rolli kohaliku ühiskonna ees, võib see hakata pärssima avalikku rahastust tulevikus.

Analüüsi koostas Põhjamaade Ministrite Nõukogu moodustatud töörühm, mille ülesanne oli uurida inglise keele kasutust piirkonna ülikoolides ja töötada välja poliitikasoovitused, kuidas leida parim ja kestlik tasakaal riigikeele ja inglise keele kasutamisel õppe- ja teadustegevuses ning ülikooli töökorralduses. Analüüsi tulemusel esitas töörühm soovitused dokumendis «Rohkem paralleelsust, palun!» («More parallel, please!», 2018).

Töörühma põhisõnum on, et ülikooli keelepoliitika ülesanne on tagada paralleelne mitmekeelsus, st et ükski ülikooli tegevusvaldkond, üksus või õppekava ei kalduks muutuma ülekaalukalt ükskeelseks, ja eeskätt peetakse silmas ükskeelsust inglise keeles. Arvestades kõrghariduse rahvusvahelistumise sarnasust Põhjamaades ja meil, võiks nendest põhimõtetest olla kasu ka Eesti ülikoolide keelepoliitika kujundamisel.

Ülikooli keelepoliitika

Iga ülikool peaks välja töötama oma keelepoliitika, mis reguleerib kõrghariduse rahvusvahelistumist, lähtudes riigi keelepoliitikast ja ülikooli rollist kohalikus ühiskonnaelus. Keelepoliitika peab olema avalik dokument, kättesaadav niihästi kohalikus kui ka inglise keeles.