Sisuturundus
Raudtee arendamiseta transpordisektor kliimaeesmärke ei saavuta
12. detsember 2019, 09:21
Eesti ees on EL-i liikmena väljakutse täita CO2 vähendamise eesmärgid olukorras, kus transpordisektori emissioonid on pidevalt kasvanud. Nii Euroopas tervikuna kui ka Eestis nähakse kliimapoliitika alusdokumentides ette kaubaveos raudteeveo eelisarendamist ning samuti ka reisijatevoo juhtimist energiasäästust lähtudes.
Hoolimata Euroopa Liidu jõupingutustest vähendada transpordisektori tekitatud kasvuhoonegaase, on sektori osakaal õhusaastajana siiani pigem kasvanud. Põhjus, miks näiteks maanteetranspordi emissioonid on kasvanud, ei peitu mitte selles, et sõidukid oleksid viletsamaks jäänud, vaid eelkõige seetõttu, et sõidukeid liigub meie teedel lihtsalt varasemast tihedamalt. See trend jätkub. Juhul, kui ei rakendata reaalseid instrumente olukorra parandamiseks, ennustatakse, et võrreldes tänasega kasvavad emissioonid veelgi.
Ühe hiljutise uuringu – Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis – kohaselt on tulevikusuundumus selge tuleb kindlasti soodustada sõiduautode kooskasutust, keskenduda parkimispoliitika kujundamisele linnades, muuta sõidukeid efektiivsemaks ja investeerida säästvasse ühistransporti (eelkõige linnades). Samuti pakutakse uuringu tulemustena välja meedet teekasutustasude kehtestamiseks sõiduautodele ja Rail Balticat. Kõik see tähendab perspektiivis survet maanteetranspordile ja rohkem panust raudteetranspordile ning säästvale liikuvusele linnas. See läheb kokku Euroopa Liidu laiema transpordipoliitika vaatega, koos (kliima)poliitika vaate ja eesmärkidega.
Euroopa transpordipoliitika laiemad eesmärgid on selgelt võetud säästvamale liikuvusele. Kõige keskkonnasõbralikum on käia jalgsi ja sõita jalgrattaga. Teame, et rongiliiklus on kordades keskkonnasõbralikum kui kasvav autotransport, lennutransport ja reisijateveol sageli keskkonnasõbralikum ka laevatranspordist.
Selge on, et auto ei ole iseenesest halb, vaid vajalik ja konkurentsitult väga mugav sõiduvahend. Ning teatud olukordades või piirkondades ei olegi seda võimalik ega mõistlik asendada muu liikumisviisiga. Muutust aga on vaja suhtumises laiemalt.
Rail Baltica ühendab Tallinna ja Pärnu Riia, Kaunase ja sealt edasi teiste Kesk-Euroopa riikidega. See loob täiesti uue kvaliteedi – Pärnu on Tallinnast ja vastupidi 45 minuti kaugusel, see on sama mis Harjumaalt käia tööl Tallinnas.
Aeg-ruumilise vahemaaga teeb see projekt imesid, samuti pakub leevendust keskkonnale ja ambitsiooniks on suunata kaupa ja reisijatevooge maanteelt raudteele. Ja pakkuda selleks ka võimalusi – see loob võimalused õhukvaliteedi parandamiseks ning erinevad raudtee, ühistranspordi ja säästva liikuvuse projektid aitavad sellele kaasa.